Kas Eesti juht on mugavustsoonis? 5 juhi väljakutset.

Ester Eomois  

Jaga lugu:

Eesti firmade juhid on juhtimispraktikate vallas mugavustsooni pidama jäänud. Arvestades millenniumipõlvkonna muutunud ootustega töökoha ja juhtide suhtes, uue nn start-up ettevõtte juhtimiskultuuri esiletulekuga ning „talendisõjaga“, on aeg hakata juurdunud juhtimispraktikaid muutma ning uusi juhtimisideid rakendama.

Artikkel põhineb EBSi ja Civitta koostöös 2015. sügisel esitletud EASi Eesti juhtide juhtimispraktikate uuringu tulemustel.

Uuringust saadi kinnitust, et kui varasemalt õppisid rahvusvaheliste firmade Eesti esinduste juhid praktikaid põhiliselt välismaalt, siis täna tullakse mujalt õppima ka Eesti juhtidelt! Eesti juhtide töökust ja kohusetunnet hinnatakse kõrgelt.

2010. aasta sarnase juhtimisuuringu võrdlusena võime väita, et Eesti firmade juhtimisel on  juhtide ja töötajate kaasamine otsustamisprotsessis vähenenud. Kuigi süvaintervjuudes tippjuhid väitsid, et nn. arvamusfestivali vaim on jõudnud organisatsioonidesse, siis ankeetküsitlus näitas, et pigem on spetsialistide ja valdkonnajuhtide roll pikaajalise planeerimise juures märkimisväärselt vähenenud.

Eesti juhid keskenduvad pigem firma efektiivsele toimimisele kui aktiivsele laienemisele. Paljude suuremate organisatsioonide juhtimissüsteemid on timmitud kõrgele tasemele. Samas otsib vastust küsimus „ kuidas kasvada ja areneda“ madala majanduskasvu tingimustes?

Töötajatega seotud teemad

Eesti juhid räägivad küll rohkem kvaliteetajast pere ja sõpradega ning tervislikust elustiilist, aga tegelikkuses on paindlik tööaeg ning töö- ja pereelu tasakaal Eesti organisatsioonides veel lapsekingades. Kui Soomes pakub 91% firmadest erinevaid paindlikke töövorme, siis meil lubab paindlikkust 58% firmadest ja vaid 20% ettevõtetest Eestis on kodust töötamine lubatud mõnele oma töötajale. Arvestades millenniumipõlvkonna ootusi, vajavad Eesti juhid rohkem teadmist, kuidas paindlikku tööaega/vorme kasutada ja miks nende kasutamine on väärtuslik.

Eesti juhid hindavad lühiajalist planeerimist ja kiiret, vastavalt olukorrale tegutsemist – Eesti  omanikele kuuluvates firmades on planeerimine jätkuvalt peamiselt lühike. Kõige levinuma juhtimispraktikana kasutatakse igakuiselt või kord kvartalis uuendatavat eelarvepõhist planeerimist. Samas on olulisemaks muutumas organisatsiooni pikaajalise visiooni määratlemine.  Suuremaks väljakutseks on inimestega seotud teemad – õigete inimeste leidmine töökohtadele ja nende motiveerimine.

Tippjuhtide peamised väljakutsed

Võrreldes Eesti juhtide väljakutseid rahvusvaheliste juhtidega, toon ülevaate Creative Leadership Center’i 2015. aastal läbiviidud rahvusvahelisest uuringust seitsmes suurriigis – Hiina, Egiptuse, India, Singapuri, Hispaania, Inglismaa ja Ameerika Ühendriikide tippjuhtide peamiste väljakutsete kohta:

1. Arendada juhtmisoskuste tulemuslikkust. Väljakutseks on selliste oluliste juhtimisoskuste arendamine nagu aja juhtimine, ülesannete prioritiseerimine, strateegiline mõtlemine, otsustamine ja ülesannete kiirem lahendamine – seega oskused, kuidas olla juhina oma töös efektiivsem ja kuidas tuua esile ning kasutada töötajate potentsiaali.

2. Kolleegide inspireerimine. Väljakutseks on oskuste  arendamine, mis inspireerivad ja motiveerivad teisi, kindlustades töötajate rõõmsa meele ja rahulolu tööga. Oluline on ka inspireerida alluvaid töötama efektiivsemalt ja pühendunumalt.

3. Meeskondade juhtimine. Väljakutse on meeskondade loomine, nende arendamine ning juhtimine; kuidas julgustada meeskondi iseseisvalt tegutsema, neid toetada ja kuidas juhtida erineva suuruse, eesmärgi ja asukohaga meeskondi.

4. Töötajate arendamine. Väljakutseks on töötajate arengupotentsiaali maksimaalne kasutamine ning uute oskuste arendamine. Olulise vahendina on kasutusel mentorluse ja coaching’u metoodikad.

5. Muudatuste juhtimine. Väljakutseks on muudatuste algatamine, juhtimine, mobiliseerimine ja muudatuste mõju mõistmine. Kuidas lahendada muudatustest tekkivaid tagajärgi ja ületada vastupanu muudatustele.

Kokkuvõte

Juhtimisteaduses tuuakse olulise teemana välja kaasaegse juhi tarkust, mida mõistetakse oskusena näha asju organisatsiooni erinevate osapoolte vaatevinklist ja seda pikas perspektiivis, samuti avatust teiste seisukohtadega arvestada. Koostöö-oskuste praktiline arendamine ja meeskondade loomise ning juhtimise arendamine vajavad edaspidi ka Eesti juhtide suuremat tähelepanu.

Ester Eomois, EBSi MBA õppekava juht. Spetsialiseerumise Leadership ja Organisatsiooni arendamine juhtiv õppejõud