27. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuum reklaamisupp EASis ja Joeli arvamuslugu panid klahve klõbistama. Pean alustuseks mainima, et olen ise 110% turunduse usku. Usun Eesti turunduse taset ja võimekust, seda eriti meie lähiturgudega võrreldes. Turunduse juhtimine võiks kindlasti olla üheks Eesti ekspordiartikliks nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne suunal.

EASi matrjoška-klippidest jääb kõrvalvaatajana mulje, et lõpuks usaldas klient agentuuri ja lasi oma ala tundvatel inimestel teha oma tööd. Sellest ju kõik unistavad ja nii ju peakski asjad käima. Ometi ütleb talupojamõistus, et midagi läks seekord valesti. Kas noorema sihtrühma kõnetamise hind oli väärt laiema publiku solvamist? Kui muidu on kõik ainult armastuses ja sõjas lubatud, siis kas nüüd ka reklaamis? Tähelepanu võitmin, ehk nalja tegemine iga hinna eest. Ja endiselt jääb segaseks - see naljalembene noorem maksejõuline sihtrühm, kui ta kusagil olemas on, siis miks ta peaks siia tulema?  Kampaania aluseks olevat turunduskontseptsiooniga oleks huvitav tutvuda.