Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas inimesed ostavad klounidelt?
TLÜ kommunikatsiooni instituudi lektor Tiina Hiob kirjutab: "Huumorit on reklaamieesmärkide teenistuses rakendatud ikka ja alati. Ometi on just tugevad reklaamipraktikud olnud läbi aegade huumori rakendamise suhtes manitsevad skeptikud. Kahtlusteta võib toetada seisukohta, et kui juba nalja tegemise teed minna, siis on abiks tootega seotud huumor. „It’s all right to be a clown if you are connected with a circus.”(J. S. Grey).".
Hoides jõudumööda silma peal sellel, mida reklaamitööstuse siseringis räägitakse ning ka laiemale ringile kirjutatakse, olen märganud, et aeg-ajalt manitsetakse huumori kasutamisel reklaamides olema ettevaatlik. Reklaamiinimestest on teiste seas sõna võtnud Asko Künnap („Eesti reklaamimaastik on anekdootide lõksus“, EPL, 20.03.2010) ja Kent Raju („Huumor reklaamis peab olema asjakohane“, ÄP, 02.05.2006). Hiljuti kritiseerisid pullitegemist Magnus Lužkov („Ärge ostke sihtgruppi alavääristavat reklaami“, Best Marketing) ja Siim Püttsepp ("Rahvuslik reklaamiauhind on pullimeeste mõõduvõtu koht", "Nalja müüt reklaamis", Best Marketing).
Seotud lood
Olgu toode ümbrise sees nii hea kui tahes, ent kui pakend selle ümber pole köitev, võib kaup potentsiaalsetele ostjatele ikkagi märkamatuks jääda. Kindel on see, et huvitav ja pilkupüüdev pakend tekitab emotsioone ning jääb paremini meelde ehk pakend pole ammu enam ”lihtsalt pakend”, vaid midagi palju enamat.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Bestmarketing esilehele
