TLÜ kommunikatsiooni instituudi lektor Tiina Hiob kirjutab: "Huumorit on reklaamieesmärkide teenistuses rakendatud ikka ja alati. Ometi on just tugevad reklaamipraktikud olnud läbi aegade huumori rakendamise suhtes manitsevad skeptikud. Kahtlusteta võib toetada seisukohta, et kui juba nalja tegemise teed minna, siis on abiks tootega seotud huumor. „It’s all right to be a clown if you are connected with a circus.”(J. S. Grey).".
Hoides jõudumööda silma peal sellel, mida reklaamitööstuse siseringis räägitakse ning ka laiemale ringile kirjutatakse, olen märganud, et aeg-ajalt manitsetakse huumori kasutamisel reklaamides olema ettevaatlik. Reklaamiinimestest on teiste seas sõna võtnud Asko Künnap („Eesti reklaamimaastik on anekdootide lõksus“, EPL, 20.03.2010) ja Kent Raju („Huumor reklaamis peab olema asjakohane“, ÄP, 02.05.2006). Hiljuti kritiseerisid pullitegemist Magnus Lužkov („Ärge ostke sihtgruppi alavääristavat reklaami“, Best Marketing) ja Siim Püttsepp ("Rahvuslik reklaamiauhind on pullimeeste mõõduvõtu koht", "Nalja müüt reklaamis", Best Marketing).
Seotud lood
Bränditoodete tellimine ei tähenda enam logoga pastaka või muu nänni valimist. Ettevõtted soovivad kingitusi, mis päriselt kasutust leiavad ja peegeldavad nende väärtusi. ROI müügi- ja arendusjuhi sõnul on kasvavaks suunaks tekstiil ning praktilised igapäevatooted, mille puhul mängivad rolli nii kasutusmugavus kui ka jätkusuutlikkus.