19. oktoober 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suhtekorraldustegevuste tulemuslikkuse mõõtmiseks ei ole head lahendust ei klientidel endil ega ka büroodel
Suhtekorraldusbüroo PRB viis hiljuti projektijuht Aire Veskimäe (fotol) juhtimisel seitsme Eesti suurettevõtte ja ühe ministeeriumi turundus- või kommunikatsioonijuhtide seas läbi uuringu "Eesti suhtekorraldusbürood klientide silme läbi", eesmärgiga uurinda välja, kuidas ja millisena neis ettevõtteis nähakse suhtekorralduse rolli, millised on nende ootused suhtekorraldusbüroole ning milliseid on Eesti suhtekorraldusbüroode tugevused ja nõrkused nende kogemuste põhjal. Vastajate näol ei olnud tegemist PRB enda klientidega.UURING: EESTI SUHTEKORRALDUSBÜROOD KLIENTIDE SILME LÄBI Sissejuhatus
Hiljuti avaldas Äripäev eriväljaandes “Turunduse TOP” andmed Eesti suhtekorraldusbüroode majandustulemuste kohta 2009. aastal võrdluses 2008. aastaga. Ajalehe avaldatud andmetest selgub, et kliendid kulutasid 2009. aastal TOP-is esindatud suhtekorraldusbüroodest ostetud teenustele ligi 100 miljonit krooni.
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, milliseid arenguvõimalusi näevad suurettevõtted ja avaliku sektori asutused koostöös suhtekorraldusbüroodega. Meid huvitas, millised on klientide senised kogemused ja ootused. Käesolev uuring tugineb kaheksale süvaintervjuule Eesti tuntumate ja mainekamate ettevõtete ning avaliku sektori organisatsioonide esindajatega. Kokkuleppel vastajatega ei ole nimetatud, milliste organisatsioonide esindajad uuringus osalesid. Enamasti oli vastaja rolliks organisatsioonis turundus- või kommunikatsioonijuht.
Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!
Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!