Esmalt näeme paljaksraseeritud peaga mehe kukalt hämaralt valgustatud metsaonnis. Seejärel näidatakse meile ülespoodud parti. Kassivari libiseb üle seina. Mahalastud põdra sarved. Koiliblikas tiirleb ümber tuhmi elektripirini. Vaglad sügelevad konservikarbis.
Ma tunnen, et olen sattunud vaatama mõnda Säästumarketist ostetud B-kategooria õudusfilmi. Taaskord näeme kiilakat meest, kes näib millegi üle sügavalt juurdlevat. Kes on see mees ja millest ta mõtleb? Mõni põgenenud vang, kes püüab teda jälitavaid politseistruktuure üle kavaldada? Või sarimõrvar valimas mootorsaele sobivat ketti? Teekann iniseb vastikult. Kaadris vilksavad koledate nägudega kalad, kelle pead kaunistavad millegipärast toaseinu. Inin jätkub, pinge kasvab. Näeme seintel kaslaste kihvu. Võimsat põdrapead. (Sarimõrvar on ilmselt ka maniakaalne salakütt.) Ning seejärel kõlab püssilasku meenutav heli, mille saatel näeme, kuidas sarimõrvar klikkab arvutihiirt ja ütleb: "Gotcha!"
Seotud lood
Enamik ettevõtteid mõõdab ürituste edukust ja kordaminekut endiselt osalejate arvu või tagasisidehinde järgi. Password konverentsil esinenud HYPE’i vanemprojektijuht Kristiina Pruuli sõnul sünnib sündmuste tegelik mõju aga seal, kus tekib inimestevaheline usaldus. Ja see on koht, mida lõpuni ühegi mõõdikuga mõõta ei saa.