27. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida ma siis viimati oma peas näinud olen...? Ei meenugi eriti midagi. Lahedad reklaamid löövad välja niisama omavahelistes vestlustes, tekitavad elevust ja naeru... ning lendavad prügikastina toimivasse ajusoppi, sest töö tahab tegemist ja reklaamid tahavad tegemist. Mingit vahvat huumorit võib ju vahel klientidele ka rääkida - seeaeg kui ärikohtumisel teed pakutakse. Et lipsu lõdvemaks lasta ja jutuga pihta hakata. Et kui teeks äkki sellise naljaka reklaami - buhhahhaaa....!

Näiteks, kas on mõtet hakata šokolaaditootjale rääkima, et paneme ekraanile suure gorilla. Noh, et siis see ahv puhiseb ja vuhiseb seal omaette ja pärast hakkab trummi taguma. Noh, et nii hea šokolaad noh. Kämoon, aitab jamast, räägime nüüd ideest, midagi selle šokolaadi omadustest, räägime sihtrühmast - nõme karvane ahv võtab šokolaadi-isu ära.