Iganenud müüt on see, et mehed ei käi plastikakirurgiast abi saamas. Käivad küll!

Doktor Pille Kirjanen nendib, et ilukirurgil peab olema ilumeelt ja aega tegelda iga inimese probleemiga sügavuti, et tulemus oleks ohutu, kaunis ja püsiv. „Kuigi inimesed tõesti hoolivad aina enam oma tervisest, ei olda alati teadlikud ohtudest, mis ravi ja operatsioonidega võivad kaasneda. Sageli tullakse kliinikusse ilusaid pilte näidates, milliseks soovitakse saada. Ilukirurgi töö on anda inimestele nõu ning vahel tuua nad ka maa peale, kui ootused on liiga ebareaalsed. Ilukirurgi töö tulemus peab olema esteetiline. Meie rõõmuks on hakatud aina enam panema rõhku taustauuringutele ning sellele, et lõikust teostaks väljaõppinud ning kogemustega plastikakirurg, kes end pidevalt oma erialal kursis hoiab.”

Tema sõnul on väga suur vahe, kas arst on õppinud üld-, plastika- või veresoonte kirurgiks. „Baasmeditsiin on loomulikult sama, kuid spetsialiseerumisel õpitakse süviti erineva õppeprogrammi järgi. Kahjuks tuleb nii Eestis kui ka mujal maailmas ette olukordi, kus lõikusi teostavad vastava litsentsita inimesed. Samas on olemas riike, kus isegi ilusüstide jaoks mõeldud süstlaid tohib käes hoida ainult väljaõppinud arst – Eesti kahjuks nii kaugel veel ei ole. See oleks aga väga õige samm, sest ka ilusüstid on protseduur, mis kätkeb endas riske ning kindlasti ei peaks neid tegema ilusalongis.”

Kullamaa nõustub, et tänast ettevõtluskeskkonda risustavad litsentseerimata ilukliiniku töötajaid. „Esteetikavaldkond on ala, kus peab olema tagatud elukestev õpe. Reeglid on paigas ja arste koolitatakse igale valdkonnale vastavalt, näiteks on meil juba aastaid olemas eraldi plastikakirurgia residentuur ehk spetsialiseerumine. Võib tunduda, et süstid, karvaeemaldus ja laserravi on lihtsad protseduurid, kuid ka selleks peaks tundma inimese anatoomiat sügavuti. Probleemiks on ka see, kui süstimisi viiakse läbi ilusalongides, mitte aga nõudmistele vastavates kliinikuruumides. Iluteenuste vastu huvi tundvad inimesed peaksid kindlasti enne otsuse tegemist põhjalikult valitud ettevõtte ja selle töötajate tausta uurima.”

Plastikakirurgia populaarsus kasvab täna üle maailma ja veel suuremas kasvutendentsis on Kotka Tervisemajas tegutseva Eesti Ilukirurgia Keskuse doktorite hinnangul mittekirurgilised lahendused nagu süstid ja laserravi. Seda ühelt poolt hirmu tõttu ja teisalt, et saaks iluprotseduurid tehtud töölt pikalt puudumata.

Rääkides inimeste seas levivatest müütidest toovad doktorid esimesena välja rinnaimplantaatide operatsiooni. Rinnasuurendusoperatsioonide arv on konkurentsitult kõige suurem iluoperatsioonidest kogu maailmas, aga sageli on inimeste arusaam nende tulemusest erinev ja arstid peavad manitsema naisi näiteks rindade normaalsesse mõõtu jäämises – ühtpidi esteetilisuse tõttu ja teisalt, mida suurem implantaat, seda rohkem võib tulla ette probleeme. Eestlane on küll suhteliselt konservatiivne ja pigem tekib ümberveenmisi siia operatsioonile sõitnud välismaalastega. „Aga kes rinnasuurendusoperatsiooni juba ette võtab, peab arvestama, et see ei jää tõenäoliselt viimaseks rinnaoperatsiooniks. Võib juhtuda, et implantaat on vaja vahetada, või rinda korrigeerida elu jooksul tekkinud vajumise tõttu” räägib Kirjanen ja lisab, et teiseks müüdiks on armid. „Armid jäävad iga operatsiooniga. On vastutustundetu lubada armivaba ja eluaegselt rinnaoperatsiooni!”