La Ecwadori loovjuht Taavi Lehari: reklaam on liikumas vabanemise suunas

Taavi Lehari rääkis, milliste väljakutsetega ta tiimi juhtides kokku puutub, kuidas reklaamiagentuurid ennast ise turundavad ning sellest, et reklaamimaastik on liikumas 90ndate stiilis vabanemise poole.

Oled 2019. aasta algusest La Ecwadoris loovjuht – kas ja kui palju Sa endiselt copy tööga kokku puutud ja ise tekste lood?

Puutun endiselt igapäevaselt copy tööga kokku. Meil on kliente, kellega tegelengi loovjuhina ainult mina, sealhulgas loon reklaamtekste ja sloganeid. Küll aga ei tegele ma igapäevaste jooksvate copy teemadega, selleks on meil tiimis kaks copywriterit ja veel üks inimene, kellel on copy võimekus olemas. Aga tabavaid sõnumeid või kiiresti poputamist vajavaid tekste võivad vahel ka disainerid teha.

Kuidas reklaamiagentuurid ennast ise turundavad?

Agentuurid turundavad ennast erinevalt ning viis, kuidas seda tehakse, kujuneb välja aja jooksul. Parim turundus agentuurile on kindlasti ägedad, efektiivsed ning mõjusad tööd, mis räägivad iseenda eest. Seda võivad ilmestada nii erinevad auhinnad kui ka projektide tegelikud tulemused.

Samuti toimuvad nii era- kui avalikus sektoris pidevalt erinevad konkursid ja hanked – seal saab potentsiaalsetele klientidele ennast tutvustada ning näidata, kuid samas on see ka kõige riskantsem viis ning pooliku või nõrga tööga võistlema minna ei ole mõtet. See teeb pigem karuteene.

Ajal, mil reklaami ja strateegilise kommunikatsiooni teenust pakub väikese turu kohta väga palju ettevõtteid, on turundamine ja kommunikatsioon olulisel kohal ning eestlaslik introvertsus ei pruugi juurde tuua kasu ega uusi kliente. Hügieenifaktoriks on tugev digitaalne kohalolu ehk koduleht, portfoolio, kontaktid, märksõnad ning sotsiaalmeedia. Olulist rolli mängivad ka oma valdkonna arendamine ning olulistel teemadel sõnavõtmised.

Kas enda ettevõtet on keerulisem või lihtsam turundada kui kliente teenindada? Millised on peamised erinevused?

Kui kliendil on hea toode või teenus, siis seda pole keeruline vastava tarbijani viia. Seega kui agentuur teeb head tööd, pakub kvaliteeti ning efektiivseid tulemusi, on silmapaistev oma tööde ning tegemistega, arvestab klientide mugavusega ning koosneb professionaalsest ning meeskonnatööd väärtustavatest inimestest, pole seda sugugi keeruline teha. Kui mõni muutuja selles võrrandis on negatiivne, siis on ilmselt agentuuri turundada oluliselt keerukam. Ehk lühidalt - kui sul on hea teenus, siis ei tohiks see väga keeruline olla.

Kui hea inimestetundja peab loovjuht olema?

Oluline on teada iga tiimiliikme tugevusi, nõrgemaid külgi, potentsiaali ning käekirja. Mõnel inimesel on väga tugev sotsiaalne närv ja empaatiavõime – neile tasub suunata näiteks vastutustundlikke teemasid käsitlevad kampaaniad. Teisel on aga hea tunnetus, kuidas läheneda noortele ja nii edasi. Oluline on teada oma tiimiliikmete tugevusi ja viia kokku õige teema ning selleks kõige sobivam inimene.

Loovjuht peab tundma oma tiimi pädevust, võimekust ja arengu potentsiaali – kui mõni kompetents, valdkond või inimtüüp on tiimist puudu, on loovjuhi ülesanne leida võimalused koostööks, katma puuduolevad vajadused ning panema kogu pusle kokku, et tiim toimiks ja töötaks.

Lisaks tiimi professionaalsetele oskustele ja teadmistele, peab loovjuht teadma oma tiimiliikmete isiksuseomadusi ja võtma ka need igapäevatöös arvesse. Samas leian, et inimesi võiks aeg-ajalt tuua oma mugavustsoonist välja ja loovjuhi ülesanne on neid targalt suunata tegema ka ülesandeid, mis pole tema loomuses, sest just see on kõige parem õppimise ja arenemise koht.

Näen seda mugavustsoonis toimetamist aina rohkem – tiimiliikmed ütlevad küll, et soovivad areneda ja õppida, aga tegelikult ei soovita oma mugavustsoonist nii lihtsalt väljuda.

Tuleb leida võti, kuidas oma tiimi motiveerida – kuidas neid vajadusel mugavustsoonist välja tirida, mis pole alguses kindlasti mugav, aga pärast näevad ka ise, et saavad hakkama, isegi kui nad seda ise ei usu. Samas pead teadma, mis üht või teist indiviidi käivitab. Eks me kõik oleme kunagi samas olukorras olnud.

Agentuuride töö on meeskondlik – vahel on vaja ka mõni käekõrvale võtta ja vahel visata ka pea ees tundmatusse - uju või upu. Üldjuhul ujuvad kõik uutest olukordadest välja, isegi kui neil endal sellesse alguses usku pole. Nii nagu erinevad juhid, sealhulgas projektijuhid ja loovjuhid, peavad vahepeal ka psühholoogid olema, tuleb ka meil ette hetki, kus tuleb kogunenud pingeid maandada.

Mida Sa ise loovjuhina inimesi suunates õppinud oled?

Nagu mainisin, siis agentuuri töö on meeskondlik ja oluline on avatus. Kõigil võib ette tulla hetki, mil sulg ei jookse või juba mitmes kujunduse kavand ei sobi. Sel juhul on oluline tekitada meeskonnas tunnetus, et keegi ei jää oma mure või raske kohaga üksi. Meeskonnamängija on eelkõige aus, avatud ja arvestav ning seda mõlemasuunaliselt.

Inimesi ja kompetentse saab n-ö „turult osta“, aga inimestevahelist keemiat mitte. Oluline on sünergia ja juhil on selles võtmeroll. Tuleb tunda, et vigade tunnistamine on inimlik ja avatud suhtluses lausa vajalik – nii paistad enesekindlam ja su ideed on enesekindlamad. Ning ebaõnnestumistest on võimalik õppida, kui nendest aru saada.

Oluline märksõna on ka usaldus. Vahel tunnen, et võin oma tiimiga maailma teise otsa luurele minna, järgmisel hetkel aga pean võtma hetke ja hingama. Siin tuleb taas mängu oma tiimiliikmete tundmine – on inimesi, kes käivituvadki ainult siis, kui tähtaeg koputab juba väga valjult uksele ning suured ja vägevad ideed sünnivad viimasel hetkel adrenaliinist. Selle peale ei saa alati muidugi mürki võtta, aga on inimesi, kelle puhul on selline muster ainukesena toimiv.

Ei saa unustada, et olud muutuvad pidevalt. Reklaami ja kommunikatsiooni valdkond muutub kogu aeg, ümbritsev ühiskond muutub, inimesed muutuvad ja sünergia koos sellega. Seepärast ei saa arvata, et kui täpselt sama meeskonna omavaheline koostöö toimus aasta tagasi, toimib see ka täna. See ei pruugi nii olla - sellega on vaja pidevalt tegeleda ja selle eest hoolt kanda.

Kuidas on Sinu tiim muutuvate oludega kohanenud? Millised on olnud suuremad väljakutsed?

Eelmise kevade lockdown oli väljakutse, kuigi tehniline valmidus distantsilt töötamiseks on meil alati olemas olnud. Samuti oli inimeste hoiak kuidagi teine – tunti ühtsust keerulistest tingimustest hoolimata. Selle aasta kevade lockdown on aga olnud väsitavam – palju segaseid sõnumeid, teadmatus, pidev sõnelus meedias ja muu on demotiveerimalt mõjunud.

Seda on näha ka kolleegide pealt. Paljud tundsid, et on helendava ekraani ees üksinda ja see tegi olukorra keerulisemaks, eriti kui teame, et agentuuride töö koosneb suuresti kliendisuhtlusest, ühistest ajurünnakutest ning kõike seda on vahetult palju parem teha.

Üks aspekt, mis tuleb meile lockdowni ajast igapäevatöösse kaasa, on kindlasti virtuaalsed kliendikohtumised. Kuigi vahetul suhtlusel on omad eelised, hoiavad virtuaalkohtumised oluliselt aega kokku, sest on ka kliendikohtumisi, mis võivad võtta lausa terve päeva, kui see toimub näiteks teises Eesti otsas.

Kas on juhtunud, et olete loobunud projektist, kuna see on liialt spetsiifiline ja teil ei jätku kompetentsi?

Kui räägime temaatikast, siis on ette tulnud teemasid, millest on keerulisem läbi närida, aga loobunud ei ole me sel põhjusel ühestki projektist. Copywriterile on valdkonnaspetsiifilisemad teemad heas mõttes väljakutse ja see on võimalus taas end ühe teemaga rohkem kurssi viia. Teadagi on ju copywriter miljoni valdkonna spetsialist. Kui tegemist on mõne spetsiifilise teenuse või „käsitööoskusega“, siis oleme klienti edasi suunanud küll.

Küll aga on juhtunud, et meie loodud kontseptsiooni on teistel turgudel adapteeritud ja sellega on mööda pandud – kas siis ideeliselt või keeleliselt ei sobi kõik kontseptsioonid kõikidesse kultuuriruumidesse. Samuti oleme meie adapteerinud globaalsete brändide kontseptsioone, aga iga loovagentuur teab, et kontseptsioone ei saa alati otse üle kanda - sealt tuleb noppida see, mis toimib ja sobib kohalikule turule.

Kuhu suunas on turundus ja reklaam liikumas - kas on näha suuremaid tendentse?

Oleme ajas, kus palju räägitakse väärtustest – kohati on hakanud see aga tagurpidi tööle. Teatud tarbijad on nagu moraalijüngrid, kes jälgivad poliitikuid ja suunamudijaid ning pidevalt oodatakse, et keegi koperdaks. Ja kui veatus renomees tulebki koperdus, siis koheselt mõistetakse hukka.

Inimlikult saame aru, miks see kommenteerijate puhul nii on – oma sisemist frustratsiooni või ebakõla väljendataksegi teravates kommentaarides ja see omakorda tuleb juba tähelepanuvajadusest. Aga kui me kõike ja kõiki tühistame, üksteise kallal näägutamine ning ei leia ühist keelt, siis mingi muutus peab tulema, sest see kõik on väsitav.

Julgen aga ennustada, et varsti on tulemas suurem vabanemine, mis toimub sarnaselt 90ndatele ja selleaegsele mõttelaadile. Vaadates tagasi ajalukku, siis teame, et igale suuremale vabaduse perioodile on eelnenud suurem piirangute ja kitsenduste aeg ja hetkel oleme perioodis, kus oleme taas piirangute kätkeis ning seda seepärast, et mingi ports inimesi ei tea, mida tähendab omavastutus ja kogukondlik vastutus. Oleme ausad, me reguleerime kogu elu üksikute erandite pärast. See ei saa aga nii lõpmatuseni jätkuda ja usun, et umbes viie aasta pärast toimub taas suurem murrang.

Ja kuna reklaam on üsnagi seotud ühiskondlikust „tervisest“, siis koos vabanemisega muutub reklaam. Hetkel on see ülereguleeritud - loovust kammitsevad igasugused piirangud, reeglid ja disclaimerid. Ka täiesti iseenesestmõistetavaid asju pead sa trükkima, sest kusagil on paar inimest, kes ei pane oma peas kokku, et laen on finantsteenus. Mingil hetkel hakkab see kõik pooma, see ei ole jätkusuutlik ja tekib vastupidine reaktsioon.

Taavi Lehari räägib 4. juunil turunduskonverentsil Password koos režissöör Ilmar Raagiga visuaalsest brändingust ehk kuidas pildiliselt lugu jutustada.

Tule saa osa aasta oluliseimast turundussündmusest ja registreeri end Passwordile juba täna.