Elisa telekomiteenuste valdkonna juhi Mailiis Ploomanni sõnul selgus analüüsist, et kui vaadata Eestit tervikuna, siis enne eriolukorra kehtestamist püsis valdava osa ajast kodus veidi üle poole rahvastikust ehk 56% ning kohe pärast eriolukorra kehtestamist kasvas see näitaja 70%-le.
“Kuna meie kõigi ühine soov on eriolukorras võimalikult kiiresti väljuda, on enam kui oluline järgmiste nädalate jooksul ühiselt veel koduseinte vahel püsida,” tõdes Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann. Selleks, et ühine pingutus oleks ka visuaalselt ja faktipõhiselt jälgitav, avalikustas Elisa oma kodulehel ka senise analüüsi tulemused ning uuendab andmeid kuni eriolukorra lõppemiseni igapäevaselt.
Kuidas analüüs toimub?
Tulemuste puhul kasutatakse sõna „kodu“ ja räägitakse „kodus viibitud ajast“. Oluline on välja tuua, et tegemist on arvutusliku asukohaga, kus viibivad erinevad andmepunktid kõige sagedamini öösiti. „Kas see on reaalselt ka kodu või mitte, me ei tea,“ selgitas MindTitani tegevjuht Kristjan Jansons. “Tulenevalt sellest punktist võrdleme, kui suur osa päevast veedeti samas asukohas või mujal.”
Mobiilside ettevõtete jaoks on anonüümsete liikumisandmete analüüsimine tavapärane. „Ainult nii saame tagada võrgu toimivuse ja elutähtsate teenuste kättesaadavuse just seal, kus inimesed seda tegelikult kasutada soovivad ning vajavad. Selle alusel planeerime oma võrgus ka näiteks mahu ja levialalaiendusi ning mõõdame kasutuskogemust,“ sõnas Ploomann. Küll aga oli sel korral andmeteadlastel vaja oma mudeleid veidi teisel eesmärgil tööle panna, et hinnata just mobiilsuse ehk liikuvuse muutuseid.