Coop Pank: Hindame “hate or love” lahendusi
Aasta tagasi oktoobris loodi uus kodumaine Coop Pank, mille turuletoomist hinnati kevadel nii Turundusteo peaauhinna kui ka mitme auhinnaga Kuldmuna ja Balticbest konkursil. Coop Panga kommunikatsioonijuht Tiina Tali räägib esimese aasta väljakutsetest ja panga turundamisest.
Kuidas esimene tegevusaasta Coop Pangal läks?
Uue kaubamärgi turule toomine ja esimene aasta pangana tegutsemisel on olnud väga põnev aeg. Kuigi aasta jooksul tuli ette mitmeid väljakutseid, saavutasime oma eesmärgid, seda nii sisuliselt kui majandusnäitajate osas.
Üks meie lubadus oli, et toome panga Eesti inimestele lähemale. Seda ma ka tegime - parandasime oluliselt sularaha kättesaadavust maapiirkondades, kuna avasime kevadel ja suvel sularaha väljavõtmise teenuse kõikides 350 Coopi kaupluse kassas üle Eesti. Tänaseks on meil 28 pangapunkti ja 15 kontorit - Coopi müügivõrgustik on Eesti suurim nii pankade kui kaupluste kategoorias.
Kuna ühendasime panganduse kaubandusega, siis võib öelda, et meie äristrateegia on Eesti turul unikaalne. Kuulumine Coop Eesti gruppi ongi meie peamine konkurentsieelis – niiviisi saame pangana kohal olla ka väiksemates asulates, kus Coopi kauplus on sageli ainsaks teenindusettevõtteks või külaelanike kohtumispaigaks. Äritegevust sellistes maapiirkondades ei pea suured pangad kuluefektiivseks, aga kuna meil on poed üle Eesti, siis saame seal ka pangateenuseid pakkuda ja tõestada, et elu maapiirkondades on võimalik. Eristuda aitab ka omanäoline bränd, mistõttu oleme esimesel aastal tegelenud Coop Panga tuntuse kasvatamisega.
Mida pead kõige olulisemaks uue brändi lansseerimisel?
Minu jaoks on olulisim leida see sügavam väärtus, mida bränd inimestele pakub. Coop Pank ja Coop Eesti tervikuna kannavad ühist väärtust hoida elu igas Eestimaa nurgas. Näeme, et kuigi meie teenuste järele on suurim vajadus maapiirkonna elanikel, kõnetab meie brändilubadus ka linnades elavaid inimesi. Lisaks peab julgema teha midagi teisiti ja eristuda, sest silma jäämiseks ja inimeste teadvusesse jõudmiseks ei saa turundus olla tavaline, mugav ja turvaline. Pigem hindan “hate or love” lahendusi.
Too näiteid, millised need “hate or love” lahendused teie turunduses on?
Pangandussektor on traditsiooniline ja turvaline ning pankade reklaamid on enamasti samasugused. Meie otsustasime uue panga teistmoodi turule tuua — Rahnu saare ja selle elanike temaatiline reklaam polnud finantssektoris ootuspärane lahendus, aga see aitas meil silma paista. Oleme oma reklaamidele saanud palju tagasisidet — enamasti on see positiivne, aga on olnud ka teistsuguseid tõlgendusi. Ükskõikseks ei jäta meie reklaamikeel kedagi.
Teiseks näiteks on meie teenusepakettide nimed. Kui enamasti nimetatakse pakette kuld, hõbe vms, siis meie paketid on Rahn ja Rändrahn. Nimed on seotud meie keskse kommunikatsiooniga ja kirjeldavad kliendi valitud paketi iseloomu: Rahn sobib inimesele, kes ajab oma igapäevaseid asju enamasti Eestis, Rändrahn aga reisivale inimesele, kelle jaoks on oluline, et välismaal kaardiga maksmisel või sularaha väljavõtmisel ei lisanduks täiendavaid teenustasusid.
Milliseid turunduskanaleid kasutate?
Kanalite valiku puhul peab mõtlema, kes on ettevõtte kliendid on ja kus nad asuvad. Coop Panga kliendid asuvad kõikjal üle Eesti, seetõttu toimivad meil hästi kohalikud ajalehed, kus on vähem reklaami ja saame luua personaalsemat sisu just konkreetse piirkonna elanikele. Kuigi turunduses räägitakse digitaalsest transformatsioonist, siis meie kogemuses toimib endiselt hästi ka tele- ja raadioreklaam. Aga loomulikult oleme kohal ka sotsiaalmeedias, teeme koostööd influenceritega ning toodame sisu veebi ja blogisse.
Alustaval pangal on kindlasti tulnud ette ebaõnnestumisi või väljakutseid, mida ei osanud ette näha?
Esimeste kuude suurimaks väljakutseks oli kvaliteetse teenuse pakkumine, sest pangateenused erinevad muudest kauplustes pakutavatest teenustest. Teenindajad pidid väga kiiresti tegema endale selgeks uued süsteemid, mis ei olnud väga kerge, ning seetõttu läks mõne teenuse osutamisega tavapärasest kauem aega. Saime aga tagasisidet, et kliendid olid hästi vastutulelikud ja kannatlikud ning olid nõus veidi kauem ootama. See jällegi näitab, et see teenus oli nende jaoks ilmselt väga vajalik.
Plaanitust keerukamaks osutus ka sularaha väljamaksete süsteemi loomine poekassadesse. Sularaha vajadus on ajas vähenev, mistõttu jääb ka sularahaautomaate järjest vähemaks. Kõige paremini võeti see teenus vastu maapiirkondades, mida oligi ilmselt arvata, sest paljudes pisikestes asulates sularahaautomaate lihtsalt pole.
Räägime numbritest. Võrreldes suurpankadega on teie turuosa endiselt väga väike.
See on tõsi, meie osakaal turul on veel väike, kuid oleme kasvanud teistest turuosalistest kiiremini ja loodame edaspidi seda kasvu jätkata. Esimesel aastal kasvasime 30-40 protsenti samal ajal kui suurpankade kasv jääb 5-7 protsendi juurde. Koos 10 000 uue kliendiga on Coop Pangal nüüd üle 41 000 kliendi ja meie väikefinantseerimisega tegeleval tütarettevõttel Coop Finantsil veel lisaks ligi 99 000 klienti.
Millised eesmärgid on järgmiseks aastaks? Mida plaanite teha, et samas tempos kasvamist jätkata?
Kui esimesel aastal õnnestus meil uue kaubamärgiga edukalt Eesti inimeste teadvusesse jõuda, siis nüüd tahame neid veelgi aktiivsemalt tegutsema panna ja näidata, et pangavahetus on tänapäeval päriselt väga lihtne. Coop Panga tugevuseks on see, et oleme kõikjal üle Eesti, sh väiksemates asulates ja maapiirkondades, kus puuduvad teiste pankade esindused ja isegi sularahaautomaadid. Kõige enam kliente on meil aga ikkagi linnades, sest seal elab lihtsalt kõige rohkem inimesi. Uuringud näitavad, et meie panka eelistatakse, kuna see on eestimaine. Paljude klientide jaoks on olulised ka kaasaegsed lahendused, näiteks meie lihtne digitaalne liitumine ja Eesti parim hoiuseintress.
