Swedbank on isikubrändi arendamiseks hea kasvulava
Kuna meie ettevõtte postitustes vaatavad otsa meie enda inimesed, siis need lähevad ka orgaaniliselt tunduvalt paremini lendu, rääkis Swedbanki sotsiaalmeedia juht Kristel Leif Best Practice seminaril „Kuidas turundada sotsiaalmeedias nagu professionaal?“.
Panga käekiri ongi kasutada postitustes oma töötajaid, sest tööandja brändi boost’imiseks ei pea Leifi sõnul midagi spetsiaalset tegema – kogu sisu saab edukalt üles ehitada enda inimeste peal.
Ka Instagram on läbinisti üles ehitatud oma inimestele. „Iga nädal on konto ühe meie töötaja käes, kes kajastab enda tegemisi mitte ainult pangas, vaid ka pangast väljas ja näitab selle läbi, mida tähendab pangas töötada,“ selgitas Leif, lisades, et töötajate flirt laiema üldsusega aitab ettevõttel värvata ka uusi töötajaid.
Saada sihtrühmale personaalsed videokutsed
Swedbanki tõi sotsiaalmeedias pildile eelmise aasta suve lõpus korraldatud youtuber’ite konkurss. Ettevõte tabas kaks kärbest ühe hoobiga: täideti äriline eesmärk ja mobiilipank sai juurde noori kasutajaid, sealsamas toetati ka tööandja brändi, sest äkki tekkis suur huvi panka tööle või praktikale tulla.
Edu saladus peitus Leifi sõnul personaalsetes videokutsetes, kus ta kahas disainer Kristjan Klaatsiga pöördus tuntumate youtuber’ite poole. „Youtuber’ite fännid on palju pühendunumad kui mõne muusiku või näitleja fännid ja tegelikult nemad jooksidki selle kampaania käima, sest neile läks väga korda, et nende arvates parim youtuber konkursil osaleks.“
Konkursil osalemiseks tuli teha videoklipp, mis näitaks mobiilipanka just sellisest küljest, mis noori kaasa tõmbaks. „Me ei palunud neil seda videot meile saata, vaid nad laadisid selle enne YouTube’i kanalisse üles, mida sageli ei tehta,“ rääkis Leif, märkides, et just nõnda õnnestus saada kõige suurem kajastus ja kõige rohkem tähelepanu, samuti jõuti sedasi kõige erinevamate sihtrühmadeni.
Facebooki Live aitab sisu kiirelt ja lihtsalt toota
Üks esimesi ja olulisemaid Swedbanki Facebooki Live’e oli viipekaarti tutvustav video, mis valmis ühe päevaga ja ainult oma inimeste kaasabil. „Sotsiaalmeedia puhul kehtib reegel, et kui sa tahad kiirelt ja lühikese ajaga kasutamiseks midagi teha, siis ei ole mõtet selle jaoks tohutult produktsiooni ja raha alla panna,“ nentis Leif, märkides, et maja sees on sisu toota märksa efektiivsem.
Pluss ettevõtte sees asju tehes on parem organisatsiooni tunnetus, sest kontoris töötades ja klientidega reaalselt kokku puutudes saab sotsiaalmeedia sisu teha selle nurga alt, et see inimestele korda ka läheks. Nii kaasati viipekaardi live-videosse ekspert, kellega said kõik turvalisuse küsimused ära käsitletud. „Inimesed hakkasid kommenteerima, nad andsid märku, kui kaua nemad aega säästavad, küsisid lisaküsimusi ja tekkis suhtlus suurpanga ja klientide vahel, mis võib-olla poleks mõni aasta varem tekkinud.“
Facebook Live kaudu on hakatud ka panga enda kinniseid üritusi avalikuks tegema, et inimesed saaksid tasuta koolitusi ja oleksid kursis, mis inforingis pangatöötajad elavad.
Instagram in, Twitter out
Swedbank kasutab nelja sotsiaalmeedia kanalit: LinkedIni, Facebooki, YouTube’i ja Instagrami. Kui Instagramis ollakse ainsa Eesti pangana, siis Twitteri kontost on otsustatud loobuda. „Parem teha vähem kanaleid ja mõistlikumalt, kuigi pank võiks Twitteri kasutajate hulgas ju olla,“ kommenteeris Leif ja märkis, et Lätis on Twitter üks olulisemaid sotsiaalmeedia kanaleid ja palju popim kui Facebook.
LinkedInis võiks Leifi nägemuse järgi olla nelja riigi peale üks üldine ingliskeelne grupileht, sest töötatakse grupi üleselt ja sisu on omavahel seotud.
Nagu enamikus ettevõtetest, nii ka Swedbankis on YouTube pigem content’i ladu, kuhu pannakse küll Leifi sõnul asjad üles, et nad oleksid üheskoos, kuid midagi strateegilist taga ei ole. „Meie suurem prioriteet on võtta see kanal päriselt kasutusele, nii et see kedagi huvitaks ka.“
„Facebookis on meil kaks lehte: eesti- ja venekeelne. Siin on jälle küsimus, kas venekeelne leht peaks sellisena üldse olemas olema, sest tegelikult Facebook võimaldab teha ühe lehe kaudu mitmekülgset sisu. See küsimärk ripub meil praegu pea kohal,“ lisas ta.
Kui viimast kahte kanalit omavahel võrrelda, siis YouTube’is soovitas Leif teha pikemat sisu, mis nõuab ka rohkem pühendumist. Facebook on jälle tunduvalt kiirem kanal ja inimesed käivad seal pigem scrollimas kui üht pikka lugu vaatamas.
Ekspertkommunikatsioon ei sisalda vaid majandusteavet
Panga sotsiaalmeedias ei pea Leifi sõnul rääkima vaid sellest, mis majanduses toimub ja kuidas rahaasju targemalt korraldada, vaid infospektri saab ajada tublisti laiemaks.
„Meil on HR, turundus, kommunikatsioon, IT, haldusosakond, ja seda kõike saab väärtusena pakkuda ka väljapoole. Me oleme nii suur ja tugev organisatsioon, et tõenäoliselt just alustavatel ettevõtetel oleks meilt midagi õppida,“ seletas Leif.
Kuna keskmisele Facebooki tarbijale ei ole peaökonomist Tõnu Mertsina pikad sõnavõtud majandusprognoosist mokka mööda, otsustati serveerida need lühiklipina. „Tõnu ütles lühidalt ära, mis värk on, oli natuke mängulisem video ja oli viide juures, et kui tahad rohkem lugeda, siis mine kukkur.swedbank.ee portaali, kuhu tekib artikleid nagu seeni pärast vihma,“ rääkis Leif, märkides, et selline lähenemine toob klikke palju rohkem kui lihtsalt üles pandud info, et Tõnu Mertsina ütles midagi.
Lingi jagamise eesmärk ei ole koguda like’e või tekitada diskussiooni, vaid suunata kasutaja Facebookist kukkur-kanalisse, kus ta saab lähemalt lugeda. „Üldiselt me neid ei boost’i, kuid kui on väga oluline teema, siis paneme raha ka külge, aga enamasti need asjad jooksevad orgaaniliselt ja miinimum 2000-3000 klikki tuleb alati, aga üldiselt jäävad need 7000 ja 10 000 kanti.“
Kolm küsimust saalist Kristel Leifile
1. Mainisite, et teil ei tohi pikslit kasutada. Kas te üleslaetud sihtgruppe ka ei tohi kasutada?
Igasugust kliendi data’t ei tohi hetkel Facebooki kanalitesse panna. Praegu tegeleme sellega, et see luba saada, et hakata ka pikslit kasutama. Selles mõttes on pangas töö keerulisem, kui turundada mõnda rõivabrändi. Meil on väga palju turvaeeskirju ja piiranguid, millest kõigest on vaja kliendi huvides ja kaitseks kinni pidada.2. Kui suuri summasid youtuber’id Eestis küsivad?
Praegu on Eestis kahte tüüpi youtuber’eid: ühed on need, kes toimetavad ühe katuse all, ja teised, kes toimetavad omaette. Kui rääkida nendest, kes agentuuri alt asju teevad, siis ikka tuhandetest räägime. Nemad mitte ei maini oma klipis vaid sinu brändi, vaid teevad ka sisulisemat koostööd.3. Kas neil on oma manager’id või on mingi agentuur, kes neid esindab?
Ma ei nimetaks seda agentuuriks, see on nagu kommuun, kes koondab enda alla youtuber’eid ja kellel on oma esindaja Brait Pilvik. Neil on olemas kindel hinnakiri ja nad teevad täispakkumise, samas nad oskavad ka selle eest tasu küsida. Olles nendega koostööd teinud, julgen väita, et see hind on sisu väärt. Nad ei tee asju üle jala.
Merit Pärnpuu
Äripäev
Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.
Bestmarketing.ee toetajad:
