Mart Prööm: sotsiaalmeedia turunduse peamised probleemid tulevad strateegia puudumisest

Mart Prööm  

Jaga lugu:

Milliseid kanaleid siis ikkagi kasutada? Kuidas tulla toime negatiivse tagasisidega? Kust leida postitusteks ideid? Kas peab alati strateegia looma? Kuidas peaksin klienti kaasama? Need tavapärased sotsiaalmeedia mureküsimused kimbutavad tavalisi ettevõtteid igapäevaselt. Lahendusi neile ja paljudele teistele küsimustele pakub sotsiaalmeedia professionaal Mart Prööm agentuurist Goal.

Mart Prööm, agentuuri Goal projektijuht

Mille jaoks tasub ja mille jaoks ei tohiks ettevõtte sotsiaalmeedialehte kasutada? Müük, klienditugi, bränding?

Sõltub strateegiast. Millist rolli tahad, et sotsiaalmeedia sinu ettevõttes kannaks? Müük, klienditugi, PR, bränding või midagi muud? Mõned kasutavad sotsiaalmeediat ainult reklaamikanalina ja sisu üldse ei tooda, sest reklaam täidab juba nende eesmärgid. Facebook võimaldab väga täpselt reklaame sihtida – custom audience, lookalike audience, retargeting, jne.

Mida teed? Kuidas teed? Kellele teed? Miks teed? Mõtle hoolikalt need aspektid läbi ja lähtu sellest.

Millises sotsiaalmeedia kanalis tasub ettevõttel olla? Kas Eestis on endiselt ülekaalukalt populaarne ainult Facebook või leiab piisavalt suure sihtgrupi ka mujalt?

Facebook on kindlasti esimesel kohal, kuid Instagram kogub tuure. Instagramis on juba ca 200 tuhat eestlast. Ka Twitter ja YouTube on väga aktuaalsed. YouTube eriti just noorte seas. Uuri, milliseid kanaleid ja millises mahus sinu sihtrühm kasutab ning lähtu sellest. Statistikast täpsemalt: Twitteris ja LinkedInis on mõlemas ca 160 000 kasutajat, Facebookis 630 000.

Paljud ettevõtted ei oska luua oma klientidega dialoogi. Kas see on üldse vajalik? Kuidas saaks klienti hästi kaasata?

Dialoog ei ole otseselt vajalik ning sõltub strateegiast. Küsi inimestelt arvamust, jäta postituste lõpp “lahtiseks”. Palu neil jagada kogemusi. Tekita läbi dialoogi lisaväärtust, mis on skaleeritav. Näiteks kliendi kommentaar mõne postituse all mõjub ka teistele positiivselt. Lisaks toimub dialoog ka Facebook Messengeris. Vastama peab aga alati ja sealjuures väga kiirelt, ka nn klassikalise üheksast viieni tööpäeva väliselt.

Mul on sellega seoses üks lugu ka. Küsisin ühelt maailmatuntud õllebrändilt pilti, mida tahtsin kõrges resolutsioonis korteri seinale riputada. Nad ei leidnud mulle seda, aga nägid, et olen suur fänn ja pakkusid välja, et saadavad mulle muud firmanänni. USAst! Nüüd olen superfänn. See kõik juhtus FB Messengeris, aga vahet pole. Mul on kokkuvõttes veelgi parem emotsioon selle brändiga ja soovitan sõpradele ka seda õllemarki.

Ettevõtte jaoks on sotsiaalmeedia tasuline. Kuidas sellest maksimum välja pigistada ehk kas peaks kogu aeg maksma?

Ka töötaja aeg on rahas mõõdetav. Kas sinu makstud reklaamid või postitused toovad kasu või täidavad mingit muud ärilist funktsiooni? Turundus on investeering ning tasuta alati hakkama ei saa. Korralik sotsiaalmeedia strateegia vastabki küsimusele, kuidas enda tegevustest maksimum välja pigistada.  

Kas strateegia loomine on vajalik kõikidele ettevõtetele? Kas saab ka ilma selleta häid tulemusi toota?

Jalgpallimeeskonnas teavad kõik mängijad, kuhu poole rünnata ja kuidas pall väravasse lüüa. Ka strateegiata võid palli väravasse lüüa, kuid see juhtub kogemata ja pole jätkusuutlik mõtteviis. Strateegia ei pea olema 20 A4 lehekülge dokument, vaid üldised põhimõtted, millest lähtuda. Sotsiaalmeedia on nii kiiresti arenev valdkond, kus iga päev tekib mõni uus võimalus. Kõike ette ei näe. Pead olema paindlik ja lähtuma seatud eesmärkidest ja kanalite mängureeglitest.

Ei tule häid ideid sisu tootmiseks. Mida teha? Kust saada häid ideid?

Vaata, mida konkurendid teevad. Ka välismaalt võid leida inspiratsiooni. Lisaks uuri, millised probleemid või mured sinu sihtrühmal on. Kuidas neid läbi sisuturunduse lahendada? Klientide käest küsimuste küsimine avardab sinu silmaringi.

Analüüsi enda minevikku. Milline sisu on kõige paremini minevikus toiminud? Kas oskad sarnast sisu veel teha?

Kuidas tulla toime negatiivse tagasisidega?

Katsu see positiivseks pöörata ehk lahenda kliendi negatiivne probleem. Enamjaolt ma ei soovita negatiivset tagasisidet peita, sest see võib hiljem välja tulla ja veelgi suuremat kahju põhjustada. Isegi kui sa ei suuda probleemi lahendada, jätad edasi kuvandi, et hoolid ja tegeled klientide muredega.

Kas sotsiaalmeedia haldamise jaoks peaks olema ettevõttes eraldi positsioon? Või hoopis drastiliselt vastupidi - kas ettevõtte sotsiaalmeedialehele peaks ligipääs ja postitusõigus olema (peaaegu) kõikidel töötajatel (et jagada infot, mõtteid kõigist eri osakondadest)?

Väike-ettevõtetes pole ilmselt piisavalt mahtu, et luua eraldi positsioon. Tavaliselt tegeleb sellega väiksemas ettevõttes üks (või mõni) kindel inimene. Eeldatavalt on tal teistest sotsiaalmeedia turunduses paremad oskused. Postitusõigusi kõikidele ei jagaks, sest see tekitab kaose. Vastutus kaob ja kontroll sisu kvaliteedi üle väheneb. Tekivad kommunikatsioonilüngad.

Suhtle erinevate osakondadega ja uuri, mis neil põnevat öelda on. Mis mured vajavad lahendamist? Mida võiks postitada?

Mis juhtudel tasub Facebookis lisaks lehele luua ka grupp?

Grupp on peamiselt mõeldud tavakasutajatele omavahel suhtlemiseks. Grupikasutuste headest näidetest tuleb esimesena meelde Swedbank, kes tegi grupi, kus tavakasutajad omavahel jagasid säästmise nippe. Põnev ja kasulik.

Kokkuvõttes arvan, et kõik need mured on inspireeritud sellest, et sotsiaalmeedia strateegia on läbi mõtlemata. Minu peamine soovitus seega olekski, et mõtle väga hoolikalt, mida, kuidas, kellele ja miks teed.

12. aprillil toimub Best Practice seminar "Kuidas turundada sotsiaalmeedias nagu professionaal?", kus vaadatakse üle Eesti sotsiaalmeedia turunduse hetkeseis ja õpitakse parimatelt erinevates äri- ja eluvaldkondades. Tutvu kavaga ja tule osalema!