Helen Külaots • 28. september 2016
Jaga lugu:

Small-talk tuleks keelata

Foto: shutterstock.com

Marika Jahilo kirjutas kunagi Best Marketingis, et eestlastel on suhtlemispuue ja small-talk’is oleme täiesti algelised. Pole ka ime, sest eesti keeles pole isegi small-talk'i kohta head tõlkevastet, mida kõik teaksid või kasutaksid – ka Google translate jääb selle tõlkega jänni. Õnneks/õnnetuseks on nüüd ka arvamusi, mis small-talk'i tähtsust vähendavad.

Small-talk on olnud au sees, sest tekitab vajaduse leida vestluspartneriga ühine sotsiaalselt aktsepteeritav teema, mis võtab suhtluspinge maha ja juhatab teed järgmise teema juurde. Aga kas saaks ka ilma hakkama?id selliste teemade ümber nagu (suve)puhkus, remonttööd või ilm, kuid uuringud näitavad, et sellised pealiskaudsed teemad ei aita ehitada tugevaid suhteid ega muuda kedagi ka õnnelikumaks. Aga miks siis small-talk endiselt moes on? Sest inimesed otsivad selliseid kergeid ühisnimetajaid: small-talki esimene reegel on see, et teema peab olema piisavalt neutraalne. Kuid sellised objektiivsed hallid teemad on surmigavad ega muuda sind meeldejäävaks.i kui sotsiaalselt koordineerijat, korraldati eksperiment-õhtusöök, kuhu kutsuti teineteist mittetundvad inimesed. Uuringu läbiviija arvates keerlevad sellised peod alati kahe põhiteema ümber: kuidas pidu käima läheb ehk millal kõik kohale jõuavad ja millest räägitakse: üldjuhul ei hakka keegi koheselt võõraga kõnelema keerulistest isiklikest teemadest, vaid jutt kipub jääma pealiskaudseks, millega aga kellelegi sügavalt muljet ei avalda.: 1) ilmu kohale õigel ajal, et eksperimendis oleksid kõik külalised võrdsed 2) small-talk pole lubatud 3) lubatud on ainult sügavamõttelised arutelud.

Üldiselt keerlevad small-talk'

Eksperiment

Et paremini mõista small-talk'

Õhtusöögi-katsele lisati reeglid

Vestluste alustamiseks jagas uuringu läbiviija välja teemakaardid, kus olid kirjas tähendusrikkad valdkonnad, millest omavahel rääkida. Näiteks kuidas tagada, et riigiametnikud oma tegude eest vastutaksid, kes oleks nõus loovutama neeru või kuidas hoida ära enesetappe.

Tulemused

Keset katset oli selge, et inimesed olid small-talk'i vältimise üle rõõmsad: nad tundsid end vabalt ja õnnelikult, et saavad rääkida asjadest, mis neid tõeliselt kõnetavad. Inimesed said palju lähemalt teineteisega tuttavaks ning lahvatasid ka mõned armuleegid – tundub, et sügavamõttelised arutelud lähendavad inimesi. Reeglite kehtestamine ja uute sotsiaalsete normide määramine ühtis inimeste sisemiste soovidega ja oli kokkuvõttes väga kasulik.:

Eelnev järeldus ei kehti aga näiteks e-mailide puhul, kus on omaette reeglistik. E-kirju võib saata 24/7 ning inimesed vaatavad oma postkasti kogu aeg. See häirib keskendumist ja viib mõtted prioriteetidest eemale, vähendab töökiirust jne. Kui keegi kehtestaks uue reegli, et e-mailid liiguvad näiteks vaid kolm korda päevas, vähendaks see inimeste ootusi, ärevust ja tahet kogu aeg postkasti piiluda. Väike statistikarubriik

2010. aastal Suurbritannias läbiviidud uuring näitas, et 9 inimest 10st rääkis viimase kuue tunni jooksul ilmast. Kas tead kedagi, kes oleks kurtnud liiga vähese ilmast rääkimise üle? Võib-olla vaid mõni entusiastlik sünoptik.

Mida nüüd sellest eksperimendist siis õppida oleks? Kas eestlased võiksid vabalt oma small-talk'i mitte-oskamise üle uhked olla? Võib-olla siiski ärimaailmas veel ilma selleta hakkama ei saa. Ehkki see võib olla pealiskaudne, seisneb small-talk'i fenomen ka lühikeses ajaformaadis, mis on äriajamisel tihti määrava tähtsusega.

Raimo Seero  Foto: Diana Unt

Kas Eestis saab ilma small-talkita äri ajada? Vastab Uptime OÜ tehnoloogiajuht Raimo Seero

“Nõustun, et võrreldes muu Euroopaga saab Eesti ärikultuuris hakkama ilma liigse viisakusvestluseta ning asja kallale jõutakse oluliselt kiiremini kui näiteks Rootsis, Šveitsis või Norras, kus Uptime samuti tegutseb.”

“Eestis on täiesti normaalne võtta telefon, helistada ja minna kohe asja juurde, ilma et peaks enne leppima kokku paar viisakusvisiiti ning arutama tuleva nädalavahetuse ilmaprognoosi ning teine osapool annab sulle ka kiirelt ja otsekoheselt vastuse, kas teil on ühisosa, kas pakkumine on neile huvitav või mitte. Kas on selle põhjuseks see, et kõik tunnevad enamvähem kõiki või põhjamaisest kultuuriruumist tulenev konkreetsus ja otsekohesus? Kui mõnes teises riigis peetakse ebaviisakaks kohe asja juurde asumist ja liigse otsekohesusega võid potentsiaalse kliendi hoopis ära hirmutada, siis isiklikult meeldib mulle Eesti konkreetsus väga.“

Lugu põhineb veebilehel Wired.co avaldatud lool "Small talk should be banned - here's why"

Jaga lugu:
BEST MARKETINGI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.

Bestmarketing.ee toetajad:

Enimloetud
Maarit Eerme
Maarit EermeBestmarketing.ee juhtTel: +372 51 44 884Maarit.eerme@aripaev.ee
Hando Sinisalu
Hando SinisaluBest Marketingi konverentside programmijuhtTel: +372 502 8561hando@best-marketing.com
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanBest Marketingi veebireklaami müügiijuhtTel: +372 5331 5700catlin.puhkan@aripaev.ee
Helen Külaots
Helen KülaotsBest Marketingi kaasautorTel: +372 523 1550helen@best-marketing.com