23. november 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ka punamütsikese lugu ei töötaks, kui hunt poleks veenev
Sass Henno
Foto: Märt Miljan
Hea loo puhul pole mingit sisulist vahet, kas räägime lapsele õpetlikku muinasjuttu, kuidas võõrastega ei tohi kaasa minna, kirjutame surematut romaani või turundame hoopis kärakat, sideteenust või näiteks tanklaketti. Igav lugu on kuulaja vastu toime pandud kuritegu. Meenutage oma tutvusringkonnas neid inimesi, kellega kahekesi jäädes pole teil millestki rääkida. Sarnane oht varitseb meie brände, kui kas või ühe igava kliendikirja välja saadame, kirjutab turunduskirjanik Sass Henno ajakirja Kaja novembrinumbris.
Mu vanemad läksid lahku, kui olin kolmene. Jäin emaga. Isa tohtis mind edaspidi vaatamas käia vaid pühapäeviti. Algul olid kohtumised lühikesed. Isa oli kohmetunud ja ka mina ei osanud kuidagi olla. Näitasin oma mänguasju. Kui isa küsis, kuidas siis läheb kah, vastasin: „Hästi.” Kaks eesti meest. Pole erilised rääkijad. Aga peagi mõistsin, et kui mul pole isale midagi rääkida, läheb ta ruttu ära.
Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!
Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!