17. juuni 2010

Ainult tellijatele

Oot! Mis mõttes? Suvi ju käes, õied igal pool. Suvi on tõesti kohal, kuid mina räägin hoopis reklaamimaastikust, kus vohab ilus heinamaa, mida 114-kilone naabri–Sass alias aeg-raha-julgus liiga tihti niitmas käib ning ainult mõned üksikud ja kiiremad taimed jõuvad ka õide puhkeda.

Selle “valgustatuseni” jõudsin siis, kui hakkasin kirjutama seda artiklit. Alustasin eesmärgiga kas lummava harfimeloodia saatel ülistada mõnda andekat kohalikku reklaamiteost või siis vastupidi, saata mõni teine hoopis tuleriidale. Koos mõne poliitikuga. Ning siis see juhtuski… pea oli tühi. Mind valdas paanika. Kas ma siis ei teagi mõnda sellist reklaamitaolist asja, mis tekitaks minus mingisugustki erutust? Ausalt öeldes… ei tea jah. Liigagi tihti juhtub, et klient, kes alguses lubab oma nime isegi kuule tätoveerida, piirdub hiljem pastakaga või heal juhul fooliumtrüki ja stantsiga viimistletud “ülioriginaalse” visiitkaardiga. “Klient on kuningas" templit kannabki enamus produkte meie reklaamimaailmast.