24. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millega X3M Marketing täpsemalt tegeleb?

Meie tegevusala on üritusturundus. Aitame erinevate tegevuste kaudu firmadel oma brände ellu äratada.

Meie tegevuse teine pool on sisekommunikatsioon, st ettevõtete sisemised üritused. Ka need peaksid olema rohkem läbi mõeldud ja paremini eesmärgistatud. Niisama tegemise pärast ürituste korraldamine tuleks ära lõpetada. Kui ettevõtted soovivad töötajatele oma väärtusi või muid olulisi teemasid kommunikeerida, võiks seda rohkem teha kindlat laadi ürituste abil, mis toetaksid ideed nii sisult kui ka vormilt. Alati tuleb küsida – MIKS me midagi teeme? Meie korraldame kliendi- või sisekommunikatsiooniüritusi erinevates vormides: vastuvõtud, galad, seminarid, konverentsid, tooteesitlused, personalipeod, perepäevad jne.

Ühtlasi oleme tegevad telesaadete tootmises. Oleme kolm aastat teinud saadet “Eesti muusikaauhinnad” ja sügisel tõime telemaastikule formaadi „Tähed jääl“.

Kes on teie suurimad konkurendid?

Otseseid konkurente, kes pakuksid meiega kõiki samasuguseid teenuseid, ei ole. Sektorite kaupa on need erinevad. Rääkides üritusturundusest, siis suuri agentuure ei pea me mitte oma konkurentideks, vaid pigem on need kolleegid, kellega saame hästi läbi ning kellega koos sektorit arendame. Ilmselt loome juba sel kuul koos uue katusorganisatsiooni Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liit. Sinna koonduvad Eesti parimad üritusturundus-, reklaami-, meedia-, PR-, disaini- ja digiagentuurid. Liidu liikmete hulgast on klientidel mõistlik endale partner valida, see oleks justkui garantii.

Niinimetatud konkurentideks peame väikseid liiduväliseid tegelasi, kes mängivad teiste reeglite järgi. Ühe õnnestunud suvepäeva ehk leiab, aga pikaajalise turundusliku strateegilise partneri otsingul ma nurgataguseid teenuseid ei soovitaks.

Õnneks on viimasel ajal paljud ettevõtted aru saanud, et iga ürituse korraldamiseks eraldi pole mõtet konkurssi teha. Vastasel juhul osaleb palju nn ühepäevaliblikaid, kes hinnaga domineerivad. Suured agentuurid, kes on valmis pakkuma kogemustepõhist strateegilist partnerlust, loobuvad ühekordse hinnaga võitlemisest ning klient saabki pakkumised vaid väikestelt tegijatelt. Sellepärast minnakse seda teed, et agentuur saaks korralikult tundma õppida nii ettevõtte sisekommunikatsiooniväärtusi kui ka kliendile suunatud tooteid/teenuseid. Püsisuhte eesmärgil tehakse suurem konkurss mitmele koostööpartnerile ja valitakse endale üks partner aastateks.

Kes on teie tähtsamad kliendid?

Kõik brändid ja ettevõtted oma töötajaskonnaga on meie jaoks võrdse tähtsusega. Kõigi klientide seatud eesmärkide saavutamiseks anname endast maksimumi. Võib-olla saame eraldi välja tuua lihtsalt suurima töömahuga kliendid, kellega on lepingud või mitmeaastane koostöö: Eesti Energia, Swedbank, ABB, G4S Eesti, If Kindlustus jne.

On hea meel näha, et järjest rohkem ettevõtteid kaasab oma igapäevasesse turundusstrateegiasse just üritusturundust. Paljud kaubamärgid, tooted ja teenused on traditsioonilise reklaami kaudu tuntuse juba saavutanud. Ettevõtted on aastatega oma kaubamärgi ja teenuste valdkonnad tarbijatele tuttavaks teinud. Nüüd on aeg need ellu äratada, tuua tarbijale lähemale, teha käegakatsutavaks, pakkuda tunnetuskogemust. Just seal tulevadki mängu üritusturunduse lahendused, mida tasub rohkem kaasata terviklikku kommunikatsiooni.

Sisekommunikatsiooni poolt peame ise väga oluliseks ja üritame edasi arendada. See võimaldab ettevõtetel pakkuda oma inimestele lisandväärtust ning hoida häid töötajaid enda juures. On tavaline, et kui ettevõtetel majanduslikult kehvemini läheb, tehakse esimesed kärped just oma töötajate kulul. Meie leiame, et tegelikult on see koht, kuhu tasub hoopis rohkem panustada – inimesi motiveerida ja pikas perspektiivis enda juures hoida. Saame aru, et siinkohal on suur takistav tegur ka erisoodustusmaks, mis käib loogikale risti vastu. Kui ettevõtete omanikud on valmis omast taskust hoolitsema näiteks perepäeva kaudu töötaja pere või spordiklubi kaardi kaudu töötaja tervise eest, siis seda karistatakse suure maksustamisega. Ega keegi hakka ju töötajatele Kalevi ujula kümne korra pääsmega palka maksma. Väärib mainimist, et riigi suur prioriteet olevat rahvastiku tervise arengukava!

Loodame, et loodaval Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidul on piisavalt jõudu, et just selliseid ebakõlasid muuta.

Mis on teie põhilised väljakutsed? Kas masu tegi teie valdkonnale kõvasti liiga?

Jah, võrreldes 2009. aastaga on siin ikka väga suured käärid. Kui tol ajal püüdsime kliendiga üritusturunduse tulevikuprognoosidest rääkida, siis võis vastuseks tulla, prognoosimisel on hoopis see, mitukümmend inimest nad koondama peavad. Nii et sel ajal ei korraldatud peaaegu mitte midagi. Nüüd on minu hinnangul rahalises mõttes turg enam-vähem taastunud. On hakatud aru saama, et personali efektiivsuse või müügi mahu kasvatamiseks on esmalt vaja suurendada investeeringuid oma töötajatesse ja turundusse.

Meie enda jaoks on praegu tähtis asjaolu ka see, et turg on pidevas muutumises. Nii klientide, konkurentide kui ka allhankijate puhul käib pidev liikumine ja otsimine – kes liituvad, kes panevad uksi kinni, kes avavad uusi jne. Kui majanduslikult pitsitas, hakkas osa agentuure tegema suuri sooduspakkumisi ja hinnad lasti väga alla. Teised olid konstruktiivsemad ja hakkasid mõtlema välja hoopis uusi tegevusi ja teenuseid, mida klientidele pakkuda.

Mulle tundub, et meie valdkonnas ongi võti see, kuidas ise ennast vastavalt kliendi vajadustele kohandada. Ja siin omakorda seisneb kõige suurem küsimus kliendi sisendis, mis agentuurile antakse. Hea oleks, kui agentuur oleks kaasatud võimalikult vara, et ei tekiks valestimõistmist. Juba enne tegutsema asumist peaks agentuuril olema selge, mis on õige suund ja mida klient tahab üritusega saavutada.

Kui praegu pakub osa agentuure ROI baasil üritusejärgset kokkuvõtete tegemist, siis tegelikult tuleks uuring teha juba enne üritust. Kui teame, mida sihtrühm vajab, siis on suurem tõenäosus, et üritus õnnestub. Meil on selleks vahendid olemas.

Millised on üritusturunduse valdkonnas peamised trendid? Milliseid üritusi praegu kõige rohkem tahetakse?

Teemaüritustest rääkides, vahepeal olid populaarsed ajastupõhised teemapeod, siis mitmesugused metsaseiklused. Viimasel ajal on üha populaarsemaks muutumas meelelahutuslikud teleformaadid. Jäljendatakse mujal maailmas välja mõeldud teleformaate (talendijaht, kokandusaated, superstaarid jne). Selles vallas on meil muidugi eelis, kuna oleme ka ise osalt telesaadete tootja, aga pigem oleme läinud just vastupidist teed – me ei kopeeri, vaid loome midagi uut. Innovaatilised oleme siis, kui võtame kaks väga head asja ning teeme nende kokkupanemisel täiesti uue.

Üldises plaanis oleks huvitav näha, kas Eestis läheb käiku ka selline trend, et korporatiivvisuaalidele lisanduvad brandbook’idesse kindlad korporatiiv- ja brändiürituste juhised, milline peab ettevõtte üritus välja nägema või üles ehitatud olema. Mujal maailmas on see juba levinud. Muidugi on võimalik, et Eesti ettevõtted on selleks liiga väiksed. Ja paljudeks asjadeks ei ole Eesti turg veel ilmselt valmis. Aga meie oleme! Oluline on olla tootearenduselt oma klientidest ajast ees. Sest kui neil tekib vajadus, siis pole aega enam hakata strateegiat välja mõtlema, vaid tuleb kiiresti teenust pakkuda.

Kui mõne lugeja mõtted meiega ühtivad, siis seoses töömahu suurenemisega ootame oma meeskonnaga liituma kvalifitseeritud projektijuhti, kel peaks olema projektijuhina töötamise kogemus kas reklaami- või üritusturunduse valdkonnas. Huvist palun märku anda aadressil [email protected]

www.x3m.ee

Intervjuu avaldamist toetas: X3M Marketing

Autor: Hando Sinisalu, Silja Oja