Autor: Marianne Liibert • 18. november 2019

Räägi alustuseks, kuidas tekkis otsus hakata blogi pidama?

Otsustasime viis suve tagasi, et hakkame blogi pidama. Tunnistan ausalt, ma arvasin, et sellest rasedablogist saab aastane projekt. Plaan oli selline, et kirjutan rasedusest, lapse sünnist, mulle saadetakse beebiasju ja ma blogin sellest kuni laps saab aastaseks, siis tõmban joone alla, lähen tööle tagasi ja elu läheb vanamoodi edasi. Aga see kasvas metsiku kiirusega, lugejaid oli kolm korda rohkem kui me eeldasime ja ka koostööpakkumisi tuli nii palju, et lauslollus oleks olnud sel hetkel pidurit tõmmata.

Jääb mulje, et koostööpakkumisi tuli uksest ja aknast. Kuidas see õnnestus?

lmselt mängib siin rolli meie mõlema hea müügioskus, kuid ennekõike usk sellesse, mida teeme. Ma müüsin kuus bännerit maha veel enne kui meil blogile domeen oli valitud. Kirjutasingi lastega seotud firmadele, et on plaanis avada blogi ja pakume teile reklaami. Sealt saime ka koostööpartneri, kes on viis aastat meie lapse eest sõna otseses mõttes nagu ristiema hoolitsenud – neilt on tulnud kõik kärud, kiiged, voodid, hällid, hiljem ka lademetes mänguasju.

Oletame, et keegi tahab blogijaga koostööd teha ja seal oma toodet või teenust reklaamida. Palun andke mõned praktilised näpunäited, kuidas peaks ettevõte või turundaja koostöösooviga blogija poole pöörduma?

Minu soovitus on vältida esimeses kirjas blogija raamidesse surumist – siis ta ei vasta ja sellest ei saa asja. Loomulikult, mida rohkem sa oma tootest, teenusest ja eesmärkidest kirjutad, seda parem, aga ära ütle, mida blogija tegema peab. Blogija on sisulooja, seega lase temal välja pakkuda, mida tema teeks ja kuidas tema koostööd näeb, sest tema teab enda jälgijat kõige paremini. Koos töötades saavutatakse tavaliselt parim tulemus.

Blogijatele heidetakse aeg-ajalt ette, et ühel päeval reklaamitakse ühe ettevõtte toodet ja teisel päeval konkureeriva ettevõtte toodet. Ettevõtted ilmselt ei taha, et neid konkurendiga samasse patta pannakse. Kuidas sellega lood on?

Me näiteks ei võta vastu kõiki koostööpakkumisi, pigem valime neid, mida nagunii tarbiksime või ostaksime. Ilmselgelt ma ei saa täna öelda, et hääletage Orgu parlamenti, kuna ta võitleb laste ülekaalulisuse vastu, ja homme öelda, et krõpsud on parim vahepala – nii ei sobi. Seega mõistan, miks ettevõtted ei taha konkurendiga sama reklaamikanalit kasutada. Samas võib mulle meeldida ühe firma kreem ja teise koorija, kolmanda puuder ja neljanda šampoon. See on ju sama, et mulle meeldib ühe restorani pad thai, aga ma ei ütle ära teise restorani mahlasest ribist.

Suures plaanis tuleb alati teha valikuid, kellega koostööd teha, seda just erinevate tähtpäevade eel nagu emadepäev, isadepäev, jõulud. Õnneks meil on pikaajalised koostööpartnerid, kes broneerivad postitusi ette, et me teaksime teisi samal ajal mitte promoda. Ettevõtte seisukohast on seega igal juhul kasulik teha pikaajalist koostööd, sest see annab blogis enda reklaami näitamiseks teatava eelisõiguse ja eksklusiivsuse. Uuest aastast plaanime ka ise veel rohkem järgmise aasta reklaampostitusi ajastada ja planeerida.

Turundajad puutuvad aeg-ajalt kokku probleemiga, et blogija küll kirjutab tootest, aga tekst on kuiv, kodulehelt maha kirjutatud ega kõneta tarbijat. Kuidas sellist olukorda vältida?

Igati nõus, ma tunnen kohe ära, kui on selline “ah, lubasin teha, ma siis kirjutan midagi” maik juures. Ma ise proovin üldiselt sellist sisu mitte toota. Mulle meeldib planeerida, olla vähemalt viis päeva blogiajas ees ja siduda ka koostööpostitusi enda eluga. Näiteks praegu on juba valmis kaks postitust, mis ilmuvad alles aasta lõpus. Mulle meeldib nii-öelda ette teha, et ei peaks viimasel hetkel avastama “ups, lubasin homseks postitust”.

Alustuseks tuleks käed lüüa blogijaga, kes teie tooteid juba tarbib. Teiseks lugege tema eelnevaid postitusi, et saada aimu, milline on tema kirjutamisstiil: kas see meeldib teile, kas ta seob koostööpostitused oma igapäevaeluga jne. Leppige kokku, et loete postituse enne avaldamist üle. Meie koostööpostitused on alati kliendi poolt üle loetud ja kinnitatud. Nii on kindel, et sees ei ole faktivigu vms. See ei tähenda sugugi, et ettevõte blogijale sõnad suhu peab panema. 99,9% juhtudest pole ma pidanud midagi oma tekstides muutma.

Kas teil on infot selle kohta, kui paljud inimesed pärast blogipostituse lugemist ostu või mingi muu soovitud tegevuse sooritavad?

Küsime aeg-ajalt tagasisidet oma koostööpartneritelt. Mulle endale meeldib ka teada, kui palju meie sooduskoode kasutatakse või kui palju tehti päringuid. See annab parema ülevaate, kuidas üks või teine lähenemine on mõjunud. Ja mõni koostöö on osutunud nii populaarseks, et see on lõpetatud kolmepäevase etteteatamisega “vabandust, te müüte liiga hästi” või siis tuleb paanikas kiri tellijalt: „Võta kõik maha, sest meil on ladu tühi“.

Kui rääkida suuremas plaanis, siis statistika järgi on blogid hea reklaamikanal. Väidetavalt 77% kõigist Interneti kasutajatest loeb blogisid ja 61% tarbijatest on teinud ostu, mis tulenes varem loetud blogipostitusest. Ameerikas läbiviidud sotsiaalmeediauuringu kohaselt on blogipostituse iga kaks aastat, erinevalt näiteks Facebooki postitusest (5-8 tundi) või Instagrami postitusest (21 tundi). Me viisime ise ka hiljaaegu läbi küsitluse enda jälgijate seas ja selgus, et 32% on leidnud meie blogist kasulikku reklaamsisu ja nad on kasutanud mõnda sooduskoodi.

Millised lähenemised siis kõige paremini toimivad?

Siin ei ole kuldset keskteed, sest tihti sõltub kogu koostöö ka sellest, mis toote või teenusega on tegemist. Aga siiski oleks kindlaks soovituseks see, et ära sunni ja suru. Mõelge ise – kui keegi käseks teil sunniviisiliselt midagi teha, aga te juba eos teate, et see nii ei toimi. Selline vägisi punnitatud asi ei anna head tulemust mitte ühelegi osapoolele – ei tellijale, blogijale ega lugejale.

Blogi ei ole traditsiooniline meediakanal. Kas blogis reklaamides kehtivad mingid reeglid või seadused, millega turundajad arvestama peaksid?

Tegelikult täna sellist asja nagu blogija või blogiturundus seaduse silmis ei eksisteeri. Seadused ja reeglid on iga blogija enda nii-öelda eetikaläve piir. On neid, kes ei märgista reklaampostitusi ja on neid, kes seda teevad.

Suures plaanis ma arvan, et kui oleks seadus, et sa ei saa blogida mingi eetikakoodeksiga liitumata, siis ehk muutuks midagi. Seni, kui see on vabatahtlik, blogijat ei huvita, kas tal on blogi nurgas märk, et tegemist on ausa blogijaga või ei. Hetkel meil pole ka mingit vabatahtlikku liikumist, vaid ongi eneseregulatsioon.

Samuti kui ettevõtete jaoks ei ole seadusega paika pandud, et tohib kasutada ainult “templiga blogijaid”, kasutavad nad ikka neid, keda tahavad, olenemata märkidest, tiitlitest ja viledest blogi nurgas. Tean öelda, et sellised seadusandlikud muudatused on tulemas, kuid nende realiseerumiseni läheb veel kindlasti aega. Muidugi on iseasi, kui paljud neist kinni hakkavad pidama.

Aga kui tavaline on lepingute sõlmimine?

Meie teeme aastas umbes ühe ametliku lepingu, tavaliselt kui on mingi pikem projekt. Lihtsalt selleks, et oleks tagatud nii meie kui ka koostööpartneri õigused ja kohustused. Üldiselt käib kõik kirja teel ja on tuvastatav, kas keegi on eksinud kuupäevade või lubaduste osas. Õnneks on Eesti väike ja siinses ärikultuuris ei saa kumbki osapool omale ülelaskmisi lubada.

Milline on hea koostööpartner?

Hea koostööpartner teab, et blogijat ei tasu raamidesse suruda. Meie teame kõige paremini, kuidas enda jälgijatele läheneda, mis müüb ja mis mitte. Üldiselt me ei võta vastu neid koostöid, kus juba esimeses kirjas on näha sellist nõudlikku tooni. Isegi siis, kui on kindel brand manual, mida peab jälgima, on võimalik seda kõike edasi öelda, aga teiste sõnadega. Anna vabadus olla loominguline.

Hea koostööpartner on selline, kes ei otsusta viimasel hetkel odavama blogija kasuks. Kui ta on sinuga koos juba strateegia paika pannud, siis minnakse koos lõpuni.

Hea koostööpartner mõistab, et vision board’i tegemine brändinguks ja koostööks on aeganõudev. Seega ta kasutab seda koos sinuga ning hindab sinu tööd ega kauple hinnakirjas oleva hinna üle.

Kuidas käib blogipostituste hinnastamine?

Meie oleme kehtestanud endale kindla hinnakirja ja allahindlust teeme üldiselt vaid pikaajalistele partneritele või suurtele projektidele, mis kestavad mitu kuud. Mul peab olema hea meel tööd teha, see tähendab ka seda, et tasu peab mind motiveerima ja panema pingutama.

Blogijatega koostööd tehes tasub üldiselt tähelepanu pöörata, et blogijal oleks olemas kindel hinnakiri – see aitab vältida olukorda, kus hinda küsitakse näo järgi ehk sõbrale antakse tasuta ja suurfirmalt küsitakse topelt. See ei ole eetiline.

Ettevõte peaks arvestama, et kui koostöö blogijaga on väga odav, siis ilmselt on see nii ka teiste ettevõtete jaoks ja seda suurema tõenäosusega muutub blogi peagi reklaamikanaliks, mida keegi enam ei viitsi lugeda. Lugejat kaotada on kordades kergem, kui teda võita. Seega ei tasu lasta ennast hinnal heidutada, eriti juhul, kui see annab personaalsema lähenemise, sest blogija ei pea ühel ajal tegelema viie või kuue erineva kliendiga.

Teie kliendid on erinevad ettevõtted, kes soovivad enda tooteid või teenuseid teie blogis reklaamida. Aga kuidas te ise enda blogi reklaamite, milliseid tegevusi turunduse mõttes teete, et enda klientideni jõuda?

Paar aastat tagasi kui Meelis käis Google Adsi koolitusel, oli kõige lihtsam meie enda lehega eksperimenteerida ja proovida. Ma ei näinud seal ausalt öeldes mingeid erilisi tulemusi või päringutetulva, seega enam me sellesse ei panusta. Meie õnneks on Eesti nii väike, et hea sõna liigub ise. Keegi, kes on meiega koostööd teinud ja rahule jäänud, soovitab sõbrale meid kui häid sisuloojaid ja koostööpartnereid. Üks edukas koostöö viib teiseni ja see omakorda kolmandani ja nii see lähebki.

Kui võrrelda Eesti ja teiste riikide blogimaastikku, siis kuidas need turunduse mõttes erinevad?

Siin on blogimine pigem selline fun projekt kui tõsiseltvõetav äri. Kui välismaal saab sisulooja mingi projekti eest või toote katsetamise eest tuhandeid eurosid, siis meil ei ole siin selliseid eelarveid, et mängida ja katsetada. Siin tuleb teha kindla peale minev reklaam, et tekiks kohe müük. Niisama brändingu jaoks pole väga eelarvet. Ehk siis suures plaanis on Eesti ja välismaa erinevus eelarvetes ja sellest tulenevalt tuleb ka kõik muu.