Kuidas kommunikeerivad Eesti suurettevõtted oma ühiskondlikku mõju?

Kõige tugevamalt on raporteeritud personali ja töökeskkonna kategooria (keskmine tulemus 23%), kõige nõrgemalt keskkonnajuhtimine (15%). 100 ettevõttest vaid 4% on sõnastanud aruandes ühiskondliku vastutuse eesmärgid ja 2% on öelnud aruandes välja ühiskondliku vastutuse numbrilised sihttasemed.

„Kuigi ühiskondliku vastutuse ja jätkusuutliku arengu teemadel on ettevõtted rohkem ja sisukamalt sõna võtma hakanud, ei ole avalik raporteerimine suuremat hoogu sisse saanud. 2019. aasta on toonud näiteks kliimaküsimused jõuliselt avalikku diskussiooni. See nõuab ka ärisektorilt arvamuse kujundamist, sisulist tegevust, arengu mõõtmist ja esitlemist. Ootame huviga järgmise aasta tulemusi,“ kommenteeris Sustinere partner Marko Siller.

„Oma tegevuse laiema mõju avalikustamine võiks olla teema, kus suudame oma välismaa konkurentidega sama keelt rääkida. Täna on ka Eesti põhjalikumad aruanded väljundite kesksed ega aseta kajastatud tulemusi laiemasse konteksti – milline on saavutatud muutus ja mõju. Uutmoodi ootustega keskkonnas, annaks just see investoritele, äripartneritele ja tavakodanikele põhjust usaldamiseks,“ lisas Siller.

Uuring ei reasta ettevõtteid paremusjärjestusse, küll aga võib Eestis eeskuju võtta näiteks Tallinna Lennujaama, Tallinna Vee ja Nordeconi aastaaruannetest.

Jätkusuutlikkuse ja vastutustundliku ettevõtluse konsultatsiooniettevõte Sustinere tegi ühiskondliku vastutuse aruandluse uuringut juba kolmandat aastat. Uuringus analüüsiti käibe ja töötajate arvu järgi Eesti 100 mõjukama ettevõtte aastaaruandeid. Hinnati, kui põhjalikult on aastaaruannetes kirjeldatud oma tegevuse sotsiaalse- ja keskkonnamõju jätkusuutlikkust, vastutustundliku juhtimise põhimõtteid ja laiemat ühiskondlikku rolli.

Uuringu eesmärk on aidata kaasa avatud ja läbipaistva ärikultuuri tekkele ja ettevõtete ühiskondliku mõju suurendamisele. Need ettevõtted, kes on oma ühiskondliku mõju ja vastutuse osas avameelsed, juhivad neid teemasid teadlikult.