Piirid ajakirjanduse, reklaami ja e-kommertsi vahel hägustuvad
Naisteajakiri Marie Claire miksib sisuturundust e-kaubandusega.
Briti naisteajakiri Marie Claire lansseeris müügiplatvormi Marie Claire Edit, mille eesmärk on aidata lugejatel ostelda ajakirja moetoimetajate poolt antud soovituste alusel. Platvormil müüdavad tooted on “fashion editor approved” ehk moetoimetaja poolt heaks kiidetud. See on areng, mis tõstatab kirjastusäris (ja ajakirjanduses üldse) mitmeid intrigeerivaid küsimusi.
Marie Claire kirjeldab uut toodet kui „unikaalset, esmaklassilist online-moeplatvormi“, milles ajakirja toimetajad valivad välja ja soovitavad kindlaid tooteid - disainerite, brändide ning online kaubamärkide ASOS ja Net-A-Porter’i toodangut.
The Edit veebileht arendati selleks, et Marie Claire tuntud brändi ära kasutades tavapärasele ajakirjandusärile lisaks ka e-kommertsiga raha teenida.
Marie Claire moepartnersuhete juhi sõnul on see lüke on „osa 360-kraadisest lähenemisest“, kus partnerlus, reklaam ja toimetus aitavad „säilitada brändi identiteeti, kasutades publiku kaasamise oskust. Oleme arendanud uued lahendused e-kommertsi ja reklaamiformaadi vahele, mida saab müüa.“
„Meie ajakirjana tahame inspireerida, kureerida, toimetada, soovitada ja aidata oma lugejatel ja klientidel teha valikuid,“ ütles Marie Claire UK tegevdirektor Justine Southall oma kommentaarides Retail Gazette’le.
Sellisel toimetuse loodud sisu, reklaami ja e-kommertsi omavahel kokkusegamisel on ka palju kriitikuid, kelle arvates see ohustab ajakirjanduse sõltumatust ja tekitab lugejates segadust.
USAs tekkis juriidiline ja eetiline debatt seoses uudisteportaalis BuzzFeed avaldatud näokreeme käsitleva artikliga. Artiklis on välja valitud 32 näohooldustoodet, “mis tegelikult ka toimivad nii, nagu lubavad”.
Need tooted olid välja valitud Buzzfeedi toimetajate poolt, aga iga toote juures oli ka link, mis võimaldas toodet kohe osta. Nii et ühest küljest on tegemist toimetajate sõltumatu arvamusega, teisalt aga saab kirjastaja igalt selle artikli kaudu sooritatud ostult tulu.
On see siis reklaam või toimetuse sisu? Kumma poole reeglid siin kehtivad?
USA rahvuslik reklaamitööstuse valvekoer NAD (National Advertising Division) käsitles Buzzfeedi juhtumit ja leidis, et tegemist on siiski toimetuse seisukohaga, vaatamata sellele, et artiklis on ka lingid (mille pealt kirjastaja raha teenib)
NAD sedastas, et „kõnealused tooted valiti soovituste nimekirja toimetajate poolt, mitte ettevõtte reklaamiosakonna poolt (seoses sooviga suunata liiklust parnterite veebilehele ja seeläbi kasumit toota)“.
Buzzfeedi artiklis oli ka selgelt märgitud, et toimetus teenib raha kui lugejad soovitatud toodete linkidele klikivad.
Reklaamijurist Terri Seligman’i sõnul on otsuse puhul tegemist olulise juhisega kirjastajatele, kuidas uuenenud meediareaalsuses toimetada.
„Kui oled kirjastaja ning tahad tagada, et toimetuse sisu on alati selliselt ka mõistetav, isegi kui see on monetiseeritud partnerlinkidega, siis rakenda selliseid põhimõtteid ja praktikaid, mis tagavad traditsioonilise „reklaami ja sisu lahususe“ põhimõtte,“ ütleb Terri.
Nagu selgus 2017.a Kantar’i meediadimensiooni raportist, on tarbijad äärmisel teadlikud uutest reklaamivõimalustest, mistõttu tarbijale sisuturunduslike reklaamide objektiivse infona serveerimine on juba ette luhtumisele määratud.
Veelgi enam, kui kirjastaja loovutab oma usaldusväärsuse, alandatakse sellega ka oma reklaami väärtust.
Allikas: https://www.warc.com/newsandopinion/news/how_marie_claire_mixes_editorial_and_ecommerce/41380
