Tööandja brändingu reegel nr 1: näita asju nii, nagu nad tegelikult on
Talenti ei meelita ei palk ega igav töökoht, rääkis intervjuus Belgia tööandja brändingu ekspert Johan Driessens, kes soovitab kõikidele oma klientidele näidata asju nii, nagu need on.
Loe intervjuud Johan Driessen´iga “fun factori” teemal:
Mõned kuulsad firmad nagu Google jt on tuntud selle poolest, et töökeskkond on lõbus, pakutakse pannkooke ja jäätist ning isegi lemmikloomad on lubatud. Kuid selle pealispinna all on siiski range töökorraldus, kus töötajatelt nõutakse suuri pingutusi. Kuidas tasakaalustada seda ränka töörügamist ja lõbusat töökeskkonda?
Lõbu peab olema tulemus, mitte asi iseeneses. Enamasti määratlevad töötajad nö „fun factor’i“ ise. See on igas ettevõttes erinev: kellele meeldib laua peal tantsida, kellele meeldib malet mängida. Lõbu tuleb inimestest endast.
Kui on tahtmine töökeskkonda lõbusaks muuta, siis tuleb arvestada nelja komponendiga:
1. Inimesed peavad saama töökeskkonnas olla 100% nemad ise, et nad saaksid oma „fun factor’i“ tööle kaasa võtta;
2. Töötajatel peab olema teadmine, kelleks nad võivad oma töökeskkonnas saada, kuhu areneda;
3. Lõbusa töökeskkonna eelduseks on see, et ollakse pigem sõbrad, mitte kolleegid, seda on ettevõtetes tihti väga raske saavutada;
4. Peab olema usaldus, ilma selleta on head töökeskkonda väga raske saavutada. Kui on usalduslik keskkond, loovad töötajad iseenda „fun factor’i“ ja nii hakkab see tööle.
Kas on mõni hea näide tööandja brändingust, kus „fun factor“ on hästi kommunikeeritud?
Toon näiteks meie enda ettevõtte - teeme igal esmaspäeval video sotsiaalmeediasse, juba kolmandat aastat järjest ja see arendab hullult meie ettevõtet!
Me jagame oma iganädalasi kogemusi ja me peame alati kinni sellest, et kõik oleks 100% autentne, me ei näita asju paremas valguses.
Soovitan kõigil vaadata meie veebilehte https://www.djobby.com/ ja sotsiaalmeediat, kus kõik on lõpuni aus, sest me tahame, et meie tööandja bränd meelitaks ligi õigeid talente. Tööandja bränding peab olema reaalsusega kooskõlas, sest vastasel juhul on tööandja brändis palju ebakõla.
Kui inimesed lähevad esimesel päeval tööle ja saavad aru, et see ei olegi tegelikult nii lõbus kui räägiti, tekib probleem. Isegi kui see töö või töökoht pole fun, siis nii tulebki nii kommunikeerida.
Soovitame kõikidele oma klientidele näidata asju nii nagu need on. Kõik ei otsigi kohta kus käib tants, trall ja tagaajamine – on inimesi, kes otsivad töökohalt teisi väljakutseid.
Mitmed suured pangad ja teised “tõsised ettevõtted” üle maailma kasutavad ettevõtte mainekujundamiseks Instagram’i. Nad postitavad oma töötajatest pilte, vahel lõbusates olukordades töökohustuste vahepeal jms, aga inimeste huvi nende postituste vastu on äärmiselt madal. Kuidas peaks Instagram’i kasutama ettevõtte mainekujunduseks?
Instagram on perfektne kommunikatsiooniplatvorm, kus edendada ettevõtte mainekujundust. See on kiire ja visuaalne, aga jällegi - kui sa ei loo sisu, mis oleks 100% tõepärane, siis see töötab sinu vastu. Lisaks tekitab see frustratsiooni töötajatele, kui nad peavad näitama midagi, mis ei vasta tõele.
Väga palju ettevõtteid ei käitu vastavalt selle, aga need, kes käituvad, saavutavad suurt edu mainekujunduses ja töötajad on rahulolevamad.
Ütlen alati, et makske inimestele palka 2 korda kuus, ühe korra maksad neile palga rahas nende pangakontole ja teisel korral maksad unikaalses kogemuses nende emotsionaalsele pangakontole.
Kui sa seda tegema hakkad, saavad inimesed oma töökeskkonnas parimaid mälestusi ja see on kõige efektiivsem mainekujundus. Seda tahavad inimesed jagada oma sõprade, sugulaste, eakaaslastega ja kolleegidega. Need lood on 100% tõelised, sest neid jagavad reaalsed töötajad, mitte turundusosakond.
Instagram’i tuleb kasutada nagu suurt akent töötajate reaalsetesse kogemutesse ja lasta neil endil sisu toota.
BestMarketing.ee korraldab 28.novembril seminari Tööandja branding, kus esineb Johan Driessen. Tutvu kavaga ja registreeri siin
