Tajo Oja: disain ei pea meeldima, disain peab töötama

Tajo Oja  Foto: Marko Mumm

Jaga lugu:

15 aastat veebidisaini teinud Tajo Oja rääkis konverentsil Best Internet 2018, kuidas tellida veebidisaini ning kuidas aru saada, kas tegu on hea disainiga. Esitlusest tegi kokkuvõtte turundaja Mihkel Külaots.

Veebidisaini protsess koosneb kolmest etapist: eeltöö, valik ja teostus. Need etapid veidi kattuvad, on edasi-tagasi hüppamist, aga kõik nad on olulised ja väärivad tähelepanu.

 Eeltöö – eesmärk, materjalid, ressursid

Selles etapis tehakse tavaliselt kõige rohkem vigu ja kaotatakse kõige rohkem raha – eeltöö tehakse lohakalt või poolikult. Kui agentuuri jõutakse juba hetkel kui eeltöö on lukus (näiteks juhtkonna poolt kinnitatud), siis võib agentuuril olla keeruline projekti parimal viisil ellu viia.

 Kõige olulisem on paika panna loodava veebilehe eesmärk. Disain on mingi probleemi lahendus – millist probleemi see veebileht lahendama hakkab? Eesmärk ei saa olla lihtsalt uue lehe tegemine, sest olemasolev on juba x aastat vana. Või et tahaks midagi ilusat. Hea eesmärk võib olla näiteks:

1. Müügi tõstmine – veebileht peaks toetama müügikasvu

2. Tööjõu värbamine – startuppidel on veeb tihti oluliseks värbamiskanaliks3. Motivatsioon – uus ja hästi töötav veeb paneb ka ettevõtte enda tiimi rohkem uskuma oma tegevusse. Oluline osa eeltööst on ka sisendmaterjalide kokku kogumine. Hea sisu on väärt rohkem kui ilus pilt, seega tasub uue veebilehe loomisel sisu väga suure tähelepanu alla võtta. Kõige hullem on see, kui uus veebileht on valmis disainitud, aga see on tühi ja keegi ei tea, mida sinna täpselt sisse panna. Materjalide osas pea silmas järgmist:

· Tekstid – kes kirjutab, kes tõlgib? Kas sõnumid on selged ja hästi koostatud? Veebitekstid on täna Eestis vaeslapse rollis – tihti puised, kantselliitlikud, emotsiooni ei ole.

· Fotod – kas on midagi olemas või kasutatakse pildipanka? Või tellid hoopis fotograafi? Iga ettevõte saab midagi fotodel näidata – näiteks oma toodet, maja, inimesi. Kui soovid valmisfotosid osta, siis väga heade piltide ja mõistliku hinnaga fotopank on Stocksy. Kui pilte on rohkem vaja, on mõistlik tellida fotograaf. Hea tootefoto asemel võib parema efekti anda isegi 3D-renderdus (mis pole ka muide väga kallis).

· Visuaalne keel – kas brändi visuaalne keel (värvid, fondid jms) on olemas või tuleb veebi luues välja mõelda?

 Järgmisena mõtle läbi, kuidas teil ettevõttes ressurssidega on. Vaja läheb raha, aega, inimesi:

· Raha. Kui palju maksab üks veebileht? Maailmakuulsad veebitegijad võtavad mitukümmend tuhat eurot juba selle eest, et nädal aega kliendi ärimudelit ja selle detaile endale selgeks teha, Eestis on raske nii palju raha terve veebilehe projekti eest küsida. Fraktalis on projektide hind vähemalt 10 000 eurot, samas on olemas tasuta Wordpressi disainid või väikse kuutasuga veebilehe teenus nagu Voog või Wix. Valik sõltub konkreetsest vajadusest – näiteks Elisa-sarnane ettevõte ei saa disaini keerukuse tõttu kasutada Wordpressi valmislahendust.

· Inimesed ja aeg. Enamasti pole kellelgi töö juures vaba aega. Et uue veebilehe loomise protsess edukalt kulgeks, tuleb määrata inimesed, kes sellega ettevõtte sees tegelevad ning selle jaoks piisavalt aega varuda. ja pixel.ee.. Kui eesmärk on müük, siis kas see leht toetab müüki? Kui eesmärke pole, siis hindame veebilehte nagu missivõistlust.

 Pane tähele! Sinu konkurent on Apple ja Nike. Kasutaja ei võrdle sinu veebilehte ainult Eesti tasemel, vaid ka maailma suurtegijatega. Valik – kuidas leida sobiv veebiagentuur

Iga agentuur ei sobi alati igale kliendile ja vastupidi. Kuidas leida see üks ja õige? Küsi soovitusi, näiteks sõprade ja kolleegide käest – kelle käest nad tellisid ja kuidas läks? Teine variant on leida mõni Eesti veebileht, mis sulle meeldib ja küsida neilt tegija kohta. Veel võib leida endale meelepäraseid veebiagentuure sellistelt lehtedelt nagu Defol.io

 Pea meeles, et disain on konsultatsioon, mitte ilus pilt. Agentuuri valikul ära otsi nende portfooliost sinule sobivat projekti, vaid pigem üldist kogemust. Vali välja 3-5 agentuuri ja mine neile külla. Kõik agentuurid väidavad, et just nemad on kõige parem partner. Endale sobivaima leidmiseks vaata koosolekul, kas ja kuidas mõeldakse sinuga kaasa ja kes koosolekul osalevad. Ideaaliks võiks disainer kohe alguses kaasatud olla ja koos kliendiga lahendust välja mõelda. Teostus – kuidas hea disain ära tunda?

Sa leidsid endale sobiva agentuuri, andsid neile briifi kätte, paari nädala pärast koosolekul näidatakse sulle uut kodulehte. Peopesad hakkavad higistama, silmis on paanika: “Mis ma nüüd ütlema pean? Kas see on hea või halb? ...?” Sellised küsimused on okeid. Siin on neli asja, kuidas disainiprotsessi jooksul tagasisidet anda ja jõuda otsusele, et jah, see on hea disain. 1. Otsustusprotsessi lihtsustamiseks on hea kui eeltöö etapis on seatud selged eesmärgid

2. Kõik otsustajad peavad olema kogu aeg laua taga. Kui turundusjuhi asemel on otsustajaks ettevõtte juht, siis peab ka tema kaasatud olema. Vastasel juhul võib protsessi lõpus selguda, et juhil on hoopis teine nägemus kui turundusjuhi antud alginfos. Kui selline olukord tekib, võib agentuur öelda, et “briifis polnud kirjas, et veebileht peab tegevjuhile meeldida.”

3. Anna fokusseeritud tagasisidet. Kliendina ei ole arukas keskenduda ühele ekraanivaatele või disaini detailidele. Vaata suurt pilti ja kasutajateekonda – kas asjad on leitavad, kasutatavad, arusaadavad. Kui miski ei meeldi, siis kasuta neid tagasiside mudeleid:

Proovi sõnastada probleem kasutaja vaatenurgast. Ehk siis mitte: “meie tiim arvas, et leht on liiga punane”, vaid parem on “kliendid jätavad kauba ostmata, sest punane värv tekitab neis stressi.”Räägi probleemist, mitte lahendusest. Kuna sa palkasid veebi tegemiseks disaineri, siis ilmselt sa väga palju disainist ise ei tea, seetõttu ei ole tark tegu anda nõuandeid, et nihuta menüü tsipa paremale või tee nupp suuremaks. Selle asemel kirjelda probleemi, näiteks: “Ma arvan, et klient ei leia seda nuppu üles.” Las disainer mõtleb probleemile sobiva lahenduse välja.Palu disaineril otsused lahti seletada. Kui sul on mingis osas kõhklusi, palu disaineril selgitada, miks see nii on tehtud. Enamus otsuseid on tehtud mingi kindla põhjusega.Küsi agentuurilt: “Kas see on portfoolio töö?” Kui agentuur tahab sinu veebiprojekti laiale maailmale näidata kui nende meistriteost, on nad järelikult töö üle uhked ja see on väga hästi tehtud. Kui nad oma nime tehtud veebiga seostada ei taha, on klient oma nõudmistega ilmselt liiale läinud ja lõpptulemus veidi nutune.

4. Koostöö, mitte konkurents. Disaineri töö on nõu anda ja kliendi asi on kas kuulata, usaldada või mitte. Kui oled ta palganud, siis on muidugi mõistlik disainerit ka usaldada.

 Pea meeles: disain ei ole vaid ilus pilt, ilus auto. Disain ei pea meeldima, disain peab töötama.

Mihkel Külaots, turundaja ja motoajakirjanik