Läti riik vajab oma brändi

"Kui sul pole tugevat imidžit, siis tekivad lojaalsusprobleemid. Meie puhul tähendab see seda, et inimesed lahkuvad riigist. Alates Euroopa Liiduga liitumisest oleme kaotanud juba 20% rahvastikust," rääkis DDB Latvija juht Andris Rubins.

Sa lõpetasid äsja Berliini Loovjuhtimise Kooli (School of Creative Leadership) ja sinu lõputöö teema puudutas Läti riigi brändi. Milline on Läti maine võrreldes teiste Balti riikidega? Kuidas seda parandada?

Me teame Soomet head haridussüsteemi järgi ja Eestit Euroopa digipealinnana, aga Lätil ja Leedul pole endiselt tugevat kuvandit. Tihti aetakse neid isegi segi. Me teame ärimaailmast, et kui sul pole tugevat imidžit, siis tekivad lojaalsusprobleemid. Meie puhul tähendab see seda, et inimesed lahkuvad riigist. Alates Euroopa Liiduga liitumisest oleme kaotanud juba 20% rahvastikust.

Viimane ja ainuke kord, kui Lätis tehti korralik brändistrateegia, oli 10 aastat tagasi. Siis leiti, et Lätil pole piisavalt enesekindlust ning pigem peaks Riiat eraldi brändima. Ma arvan, et 10 aastat tagasi oli see aus ja vajalik strateegia, aga tänapäeva Läti on palju arenenum kui toonane.

Minu Berlin School of Creative Leadershipi lõputöö uurimusküsimus oli, mis võiks olla Läti brändi narratiiv, eesmärk ja idee, mida me saaksime kogu maailmale edastada. Ma intervjueerisin rohkem kui 30 inimest nii kunsti-, äri- kui teadusvaldkonnast - kohalikke ja välismaalasi. Ma disainisin 18 kaarti märksõnadega, iga intervjueeritav pidi valima neist kolm kõige tähtsamat, et luua fokusseeritud ja unikaalne strateegia. Mõisted nagu rohelisus, loovus ja ühenduvus olid kõige tähtsamad. Läti lugu tuleb ehitada ümber nende kolme samba.

Lühivideo Andrise lõputööst:

Aga ka Eestit võiks kirjeldada nende kolme märksõnaga: rohelisus, loovus ja ühenduvus.

Jah, aga meil ei ole soovi Eestiga võistelda, vaid vastupidi, tahame luua oma unikaalse loo, millega Eestiga koostööd teha. Kui Eesti soovib nii väga olla digitaalne, siis ma ei kasutaks sama sõna, et Lätit kirjeldada, et mingit sõda Eestiga alustada. Loomulikult Eesti ja Läti polegi väga erinevad. See pole sama kui Läti võrdlemine Ühendkuningiigiga või mõne muu tiheda populatsiooniga riigiga, kus leitakse Läti olevat roheline ja puhas, aga siiski väga taskukohane paik.

Mida sa õppisid Berlin School of Creative Leadershipist?

Õppisin põhimõtteliselt kolme asj:

Esiteks, õppisin palju maailma kohta ja kuidas see töötab. Õpingud toimusid nii Berliinis, New Yorgis, San Franciscos, Tokyos ja Shangais, mistõttu nägime, kuidas eri riigid ja kultuurid korraldavad oma elu ja keskkonda. Pärast lõpetamist mõistan paremini, mida saame õppida ülejäänud maailmalt.

Teiseks, me õppisin palju iseenda kohta. Kuidas mina kui liider saaksin mõjutada ümbruskonda, inimesi ja kuidas neid motiveerida, kuidas olla võimalikult autentne juht ja miks peaks keegi mind üldse järgima.

Kolmas asi, mis ma võitsin, on uued sõbrad ja tutvused. Mul on tänu sellele kogemusele nüüd imeline globaalne võrgustik.

Idufirmad ei kasuta tavaiselt reklaamiagentuure, sest peavad neid kalliks, vanamoodsaks ja aeglaseks. Kuidas koostööd parandada?

Idufirmad tavaliselt ei soovi traditsiooniliste agentuuridega töötada ega teha traditsioonilisi kampaaniaid, aga nad investeerivad palju disaini ja sisuloomesse. Kui firma kasvab, siis hakkavad ka agentuuridega koostööle mõtlema. Ma arvan, et see on loomulik, et kui sa äriga alustad, siis pole piisavalt ressursse, et agentuure palgata.

Viimaste aastate jooksul oleme teinud idufirmadele 3-4 projekti. Väga tihti on kogu idufirmade fookus toote arendamisel, aga ei pöörata piisavalt tähelepanu brändile endale. Seetõttu koostame juba teist aastat Läti idufirmade edetabelit, kus reastame firmad brändi tugevuse järgi.

Mis on Läti parimad idufirmad?

Eelmine aasta andsime auhinna kolmele parimale idufirmale. Üks neist on Sonarworks, mis lõi tarkvara, millega saab säilitada stuudios salvestatud autentse heli plaadialbumile. Teine on Mintos, kõige edukam FinTech firma. Kolmas on Catchbox, mis toodab interaktiivseid mikrofone näiteks konverentsidele.

Läti idufirmade brändide edetabel on siin: www.zimolutops.lv/startup/2017/en 

Mida sa arvad agentuuridest, kes proovivad olla oma klientidele rohkem ärikonsultandid?

Tegelikult oleme meie olnud seda juba ammu. Meil on konsultantidest tiim, kes peamiselt loob strateegiaid, viib läbi töötubasid, teeb tööandja brändingut jne. See on olnud meie fookuses mitu aastat. Eelmine aasta kasvasime just selles vallas kõige rohkem. Ma arvan, et meie valdkonnas on juba ammu selleks potentsiaali, seda pole vaja uuesti leiutada.  Me teeme väga tihti tootearendust, tööandja brändingut ja turundusstrateegiaid.

Kas sa näed Läti brändides isu ja motivatsiooni kasvada ja arened?

Mõned brändid soovivad laieneda, aga näeme siiski stagnatsioonimärke. Kasvavad need brändid, mis ekspordivad. Eelmine aasta DDB-l oli rekordarv projekte, mis olid Euroopa, Skandinaavia, Venemaa või maailma turule suunatud. Sel juhul on brändid nõus ka rohkem turundusse investeerima, kuna turg on suurem. Brändid peavad laienema mujale maailma, sest sa ei saa igavesti areneda Läti turul, mis on niivõrd väike.

Siin on veebileht, mis näitab edukamaid Läti eksportijaid: http://www.treasuresoflatvia.com

Mida ennustad DDB Läti tulevu kohta?

Esimene pool aastat oli väga hea, teise poole kohta on palju teadmatust. Meil on väga korralik kliendiportfoolio. Oleme võitnud kõik 12 pitchi, millest oleme 14 kuu jooksul osa võtnud. Ma ei näe, et saaksime metsikult kasvada, sest reklaamijad on vähendanud oma kulutusi ja mõned kliendid teevad aina rohkem turundust maja sees ise, et neil oleks rohkem kontrolli sisu üle. Samal ajal uued digiprojektid toovad meile sisse uut tulu. Ma olen optimistlik nii agentuuri kui ka meie valdkonna suhtes.

BALTICBEST 2018 OOTAB OSALEJAID JA TÖID

Paljud turundusprobleemid on väikeriikides sarnased – nii inimressursi kui raha nappus, väike koduturg, vajadus eksportida. 31. augustil Tallinnas Filmimuuseumis toimuva Balticbesti konverentsi teemade ja esinejate valikul pöörame tähelepanu väikeste riikide turundusprobleemidele. Kõik ettekanded räägivad sellest, kuidas väheste vahenditega (eelarve, tiim) teha suuri asju. Tutvu programmiga: balticbest.eu/program.

Seekordne Balticbesti loovkonkurss paneb omavahel võistlema väikeriigid. Kui varem oli konkurss avatud vaid Balti riikidele, siis nüüd ootame osalema ja omavahel võistlema Euroopa väikeriikide (alla 5-miljonilise elanikkonnaga) agentuure. Alla 5 miljoni elab inimesi Balti riikides, Sloveenias, Horvaatias, Iirimaal, Islandil, Küprosel, Maltal, Gruusias, Armeenias jm. Esita töö konkursile hiljemalt 17. augustil: defol.io/balticbest/2018