Stepan Solodkov – raudteelasest disaineriks
Loovagentuuris Tabasco töötab alates selle aasta augustist AD-na Venemaalt Tšeljabinskist pärit Stepan Solodkov. Aga Stepan pole mitte alati disainer olnud.
Enne kui Stepan Tallinna kolis, elas ta Venemaal Uuralite taga 1,5 miljoni elanikuga Tšeljabinski linnas. Joonistamine on talle meeldinud lapsest saati ja murdeealisena oli ta juba aktiivne graffiti-kunstnik – seda nii oma lõbuks kui ka tellimustööna.
Kui Stepani raudteelasest isa suri, oli Stepan alles 14-aastane ja ema soovitusel läks ta isa jälgedes raudteekooli õppima. Raudtee valdkonnas tegutses Stepan kokku 9 aastat – insenerina ja ohutustöölisena – aga hing ihkas millegi muu järele.
Kuidas sinu disainerielu alguse sai?
Alguse sai see isiklikust praktilisest vajadusest. Nimelt tegelesin ma Venemaal lisaks raudteele tollal ka muusikaga – olin elektroonilise hiphopi bändis beatmaker. Kuna bändi kontsertidele oli postreid ja CD-dele ümbriseid vaja, hakkasin neid ise tegema.
Ma õppisingi ise omal käel 2 aastaga illustraatoriks – learning by doing. Koolis käimine oleks liiga kaua aega võtnud.
Lisaks bändipostrite kujundamisele hakkasin disainima pilte rõvastele trükkimiseks. Saatsin muudkui oma kavandeid tootjatele, kes enamasti ei vastanud midagi, aga lõpuks leidsin siiski oma esimese töö disainerina – hakkasin kujundama T-särke. Palka sain mitte rahas, vaid T-särkides. Aga ikkagi, see oli esimene päris töö disainerina!
Kuidas sa lõpuks agentuuri tööle said?
Mul hakkas tekkima oma portfoolio ja nii ma seda Tšeljabinski agentuuridele laiali saatma hakkasingi. Mitte keegi ei vastanud. Lõpuks üks agentuur vastas ja ma saingi 3 kuuks tööle, aga selle agentuuri kahtlase taustaga juht kadus õige pea 4 tuule poole. Lõpetasin seal töö ja läksin teise, väiksemasse agentuuri, kus töötasin veebidisainerina.
Mulle üldse meeldivad väiksemad agentuurid, nagu ka Tabasco, kus ma praegu töötan.
*****
Lisaks tavatööle rajas Stepan koos sõbraga Tšeljabinskisse linna esimese kulinaariastuudio „BASILIC“. Elu tempo võttis aina kiiremaid tuure, Stepan magas öösiti vaid 2-3 tundi, sest päeval tegi ta agentuuritööd, sellele järgneva võttis aja ära kokandusstuudio, hilisõhtuõhtul pesi kodus põllesid ja öösel tegi vabakutselise kujundaja tööd.
Kokandusstuudio on edukas ja töötab siiani, küll aga lahkus Stepan sealt õppetunniga „Ära tee kunagi äri sõpradega!“ ja nii ta oma osa stuudiost sõbrale maha müüski.
Pärast Basilicut Stepan abiellus ja sai lapse. Elu läks ülesmäge, Stepan töötas oma kodulinna suurimas agentuuris ja nautis korralikku palka.
Fotol: Basilic enne
Fotol: Basilic pärast
*****
Kuidas sa Eestisse tulid?
Ühel päeval nägin Facebookis Eesti pakendidisaini agentuuri KOOR töökuulutust. Mõtlesin, mida oma eluga edasi teha. Moskvasse ma minna ei tahtnud, see linn on liiga suur mu jaoks. Aga Euroopa sobis mu meelelaadiga ja nii ma saatsingi jälle oma CV-sid laiali. Mul on selline „halb harjumus“, et ma saadan oma CV-d nii kaua, kuni saan vastuse. Mulle vastatakse 9-l juhul 10-st. Visadus viib sihile!
KOOR kutsuski mu eelmise aasta septembris töövestlusele ja pakkus mulle tööd. Võtsin mõtlemisaega, see oli keeruline otsus. Lõpuks ikkagi tulin detsembris naise ja 1,5- aastase pojaga Eestisse.
Kuidas sa Tabascosse tööle sattusid?
Kohtusin juhuslikult Kessu (Kerstin Raidma, Tabasco AD) ja Indrekuga (Indrek Viiderfeld, Tabasco juht), kes kutsusid mind enda juurde tööle. Algul kahtlesin, kas minna loovagentuuri, seni olin töötanud brändinguagentuurides, aga siis ikkagi tulin Tabascosse.
Kui üldiselt on eestlased minu kui venelase meelest väga rahulikud inimesed, siis Kessul on vene temperament ja Indrekul on väga hea huumorimeel.
Mida sa Tabascos teed?
Üldisel teen brändidele identiteete, logosid. Oskan ka veebidisaini, samuti disainin pakendeid ja interjööri, kui vaja. Aga bränding on mu lemmik. Ma ei ole ainult käsitööline, kasutan ka oma aju.
Mille poolest Eesti ja Vene reklaamimaastikud erinevad?
Pakendis eriti erinevusi pole, aga välireklaamis küll – kui Venemaal on näha palju väikeste firmade ise nö. põlve otsas tehtud reklaame (ad trash), siis Eestis on pilt parem. Aga muidu professionaalses mõttes venelased vaatavad Lääne poole nagu eestlasedki.
Telereklaami ja printi ei oska võrrelda, ma ei vaata telekat ega loe paberlehti.
Miks on väike agentuur hea?
Sest see on nagu perekond. Suures agentuuris inimesed vahetuvad kiiresti, väikses püsivad.
Miks on hea olla disainer?
Mulle meeldib see tunne, kui saan uue projekti ja alustan sellega. Ja siis saabub meeleheide. Ma ei näe insighti, ei näe probleemile lahendust. Aga mingi aja pärast tuleb inspiratsioon ja ma tõesti armastan seda tunnet. Nende momentide nimel ma töötan.
Mis on raske?
Seesama asi, mida just kirjeldasin – projekti algus. Aga sellega on nagu muusika tegemisega – kui kaotad lavanärvi, peaksid lõpetama laval esinemise.
Loovinimesed kõiguvadki üles-alla skaalal: „I am god, I am shit, I am god, I am shit“.
Näiteid Stepan Solodkovi viimastest töödest:
Jah, ka tänavuse Passwordi visuaalne pool on Stepani disainitud! Vaata: www.password.ee
Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.
Bestmarketing.ee toetajad:
