Rene Rumberg: sotsiaalmeediat ei tohiks kasutada ainult hinna- ja tootekommunikatsiooniks
Sotsiaalmeedia turundusprobleemide jätkuloona lahkab erinevaid mureküsimusi Rene Rumberg agentuurist MediaCom. Loe lähemalt, millised on põhilised probleemid, millega ettevõtted sotsiaalmeedias igapäevaselt silmitsi seisavad ning kuidas lahendaks neid professionaal.
Mille jaoks tasub ja mille jaoks ei tohiks ettevõtte sotsiaalmeedialehte kasutada? Müük, klienditugi, bränding?
Sotsiaalmeedia suur pluss on see, et seal puuduvad otsesed piirangud ning seda võib kasutada peaaegu kõigeks - alates müügist ja klienditoe pakkumisest kuni kogukonna haldamiseni. Kindlasti aga ei tohiks sotsiaalmeediat kasutada ainult hinna- ja tootekommunikatsiooniks, sest pikas perspektiivis pole see tegevus jätkusuutlik. Arusaadav on, et iga turundustegevuse lõppeesmärk on edendada müüki ja kasvatada käivet, aga selline tegevus võib mõjuda vastupidiselt. Isiklikult võrdleksin seda situatsiooniga inimsuhete maailmast - kui sul on sõber, kes räägib koguaeg ainult iseendast ning oma tegemistest, aga sinu tegemiste vastu huvi ei tunne, siis kui kaua sa tahad sellise inimesega sõber olla? Sama reegel kehtib ka brändidele sotsiaalmeedias.
Millises sotsiaalmeedia kanalis tasub ettevõttel olla? Kas Eestis on endiselt ülekaalukalt populaarne ainult Facebook või leiab piisavalt suure sihtgrupi ka mujalt?
See oleneb täielikult ettevõtte eesmärgist ning sihtgrupist. Kui eesmärk on jõuda oma toote/teenuse või sõnumiga võimalikult suure auditooriumini, siis on kindlasti Facebook selleks kõige õigem kanal. Kui soov on kõnetada X-põlvkonda, siis teatud juhtudel võib Facebooki asemel kaaluda ka Instagrami, sest oma tutvuskonnast tean vähemalt mitu tosinat inimest, kes on Facebookist loobunud Instagrami kasuks. Kui ettevõte tahab spetsiifiliselt kõnetada aga ainult Z-põlvkonda, siis on kõige suurem tõenäosus nende tähelepanu võita läbi Snapchati.
Paljud ettevõtted ei oska luua oma klientidega dialoogi. Kas see on üldse vajalik? Kuidas saaks klienti hästi kaasata?
Dialoog on väga oluline, sest see aitab tekitada usaldust brändi vastu. Viimaste aastate jooksul on leidnud sotsiaalmeedia turunduse kontekstis palju kasutust termin nagu H2H (Human-To-Human) Marketing ehk ettevõttele inimese näo andmine. Brändi eesmärk peaks olema sotsiaalmeedia vahendusel mõjuda oma (potentsiaalsetele) klientidele pigem sõbra või hea tuttavana, kelle poolt pakutav sisu on asjakohane ja mida on tore tarbida, sest see soodustab omakorda ka dialoogi tekkimist. Näiteks Swedbanki tegevused sotsiaalmeedias on edukas näide sellest, kuidas anda suurele finantsettevõttele inimese nägu ja milliseid tulemusi see tuua võib.
Ettevõtte jaoks on sotsiaalmeedia tasuline. Kuidas sellest maksimum välja pigistada ehk kas peaks kogu aeg maksma?
Mina isiklikult olen seisukohal, et maksma peab ainult kahel juhul - siis kui postitus töötab juba orgaaniliselt hästi ja raha eest on võimalik selle levikut võimendada. Teiseks tasub maksta siis, kui tegemist on näiteks konkreetse awareness-kampaaniaga ning eesmärk on jõuda oma sõnumiga kas väga spetsiifilise või vastupidi, võimalikult suure auditooriumini.
Kas strateegia loomine on vajalik kõikidele ettevõtetele? Kas saab ka ilma selleta häid tulemusi toota?
Jah, strateegia loomine on vajalik kõikidele ettevõtetele. Miks? Sest strateegia puudumine annab eelise konkurentidele. Strateegia paneb paika raamistiku, mille toel planeerida, prioritiseerida, mõõta ja optimiseerida tegevusi. See viib üldiselt paremate tulemusteni, sest strateegia põhjal ettevõetud tegevustel on konkreetne suund, isegi kui see suund võib vajada aega sisseelamiseks või vajadusel andmetel (data) põhinevaid muudatusi.
Ei tule häid ideid sisu tootmiseks. Mida teha? Kust saada häid ideid?
Minu personaalne lemmik tööriist inspiratsioonikriisi korral on "The Periodic Table of Content Marketing", mis aitab koondada mõtteid ning pakub erinevaid ideid. Lisaks sellele on alati abi sellest, kui analüüsida oma konkurentide tegevusi ja koguda selle põhjal mõtteid sisu tootmiseks. Selle juures on oluline aga see, et ei toimuks üks ühele kopeerimist ja et loodav sisu oleks kooskõlas strateegiaga.
Kuidas tulla toime negatiivse tagasisidega?
Tuleb olla aus. Kui negatiivne tagasiside on antud põhjusega, siis tuleb sellele reageerida, selgitada välja selle põhjus, sellega tegeleda ning kliendi ees vabandada. See pakub võimalust näidata avalikult seda, et ettevõte hoolib oma klientidest, võtab nende probleeme tõsiselt, tegeleb nende likvideerimisega ning on enda tegemistes läbipaistev. Kokkuvõttes on võimalik pöörata negatiivne tagasiside selle vastu huvi üles näitamisega ning lahendamisega ümber hoopis positiivseks kogemuseks, mis toob ettevõttele plusspunkte nii olemasolevate kui ka potentsiaalsete klientide silmis.
Kas sotsiaalmeedia haldamise jaoks peaks olema ettevõttes eraldi positsioon? Või hoopis drastiliselt vastupidi - kas ettevõtte sotsiaalmeedialehele peaks ligipääs ja postitusõigus olema (peaaegu) kõikidel töötajatel (et jagada infot, mõtteid kõigist eri osakondadest)?
See oleneb väga ettevõtte/organisatsiooni suurusest. Kui tegemist on väikese viieliikmelise ettevõttega, siis võivad haldust teha kõik töötajad, eeldusel, et neil on olemas selleks vajalikud teadmised, aga kindlasti tasuks eelnevalt paika panna reeglid - mida võib teha ja postitada ning mida mitte, et vältida võimalikke probleeme. Kui tegemist on aga suurema ettevõttega, siis peaks kogu sotsiaalmeedia haldamine olema 1-2 inimese vastutada, sest siis toimib tööprotsess efektiivsemalt.
Mis juhtudel tasub Facebookis lisaks lehele luua ka grupp?
Grupp tasub luua juhul, kui sinna on võimalik tuua kokku võimalikult palju inimesi ning on sellega tegelemiseks on piisavalt ressurssi. Kui grupi potentsiaalseks liikmeskonna laeks on 50 inimest, siis pigem pole grupil mõtet. Kui esialgne sihtgrupi suurus on aga näiteks 50 inimest, siis on asjal juba jumet, sest sealt edasi saab kasvada. Sotsiaalmeedia turunduse grupp Facebookis alustas näiteks 60 inimesega ning 2,5 aastat hiljem on sel üle 1500 liikme. Oluline on silmas pidada aga seda, et grupi sisu peaks eristuma fännilehe sisust, sest see annab grupile suurema väärtuse. Kokkuvõtvalt võib öelda, et grupp on hea koht lisakommunikatsiooni loomiseks ja nähtavuse suurendamiseks, aga enne grupi loomist peaks küsima iseendalt, kas selle majandamise jaoks on piisavalt ressursse.
12. aprillil toimub Tallinnas Best Practice seminar "Kuidas turundada sotsiaalmeedias nagu professionaal?", kus vaadatakse üle Eesti sotsiaalmeedia turunduse hetkeseis ja õpitakse parimatelt erinevates äri- ja eluvaldkondades. Tutvu kavaga ja tule osalema! Registreerimise tähtaeg on 7. aprill.
