Oleme 25 aastat olnud riik, kust inimesed ära lähevad

Foto: Shutterstock

Jaga lugu:

Uuringud näitavad, et Eesti elanikud on immigratsiooni vastu. Oleme selles osas Euroopas esirinnas. Aga immigratsioon tundub olevat paratamatus. Loe intervjuud Password 2017 esineja, rahvastikuteadlase Mare Ainsaarega.

16. - 17. märtsil toimuva turunduskonverentsi Password 2017 programmi lisandus Mare Ainsaare ja Toomas Dannebergi ettekanne "Eesti rahvastiku trendid ja nende mõju tarbimisele". Vaata www.password.ee ja registreeri end hiljemalt 3. veebruaril soodushinnaga!

Statistikaameti teatel Eesti rahvastik kasvas veidi. Kas on põhjust rõõmustada? Seni on kogu aeg räägitud rahvastiku vähenemistest.

See kasv on tingitud positiivsest rändesaldost ja seda arvestatakse viimastel aastatel ühe udupeene indeksi alusel. Ma ise olen selle indeksi osas kahtleval seisukohal. Kui teha arvestus vana, aasakümneid kehtinud metoodika alusel, siis Eesti rahvaarv jätkuvalt väheneb.

Oleme koos teiste teadastega teinud Statistikaametile ettepaneku kasutada paralleelselt ka vana metoodikat, aga siis oleks meil kaks vastukäivat numbrit: uus metoodika näitab rahvastiku kasvu ja vana metoodika kahanemist.

Mina isiklikult arvan, et Eesti rahvaarv jätkuvalt kahaneb.

Mingeid hästi töötavaid riiklikke meetmeid?

Kas sündivuse suurendamiseks on mingeid toimivaid nippe, häid näiteid teistest riikidest 

Selles osas jagunevad teadlased maailmas kahte leeri: mõnede arvates ei ole võimalik riiklike meetmetega sündivust suurendada. Teiste arvates on, aga see efekt ei ole väga otsene ja lihtsalt tuvastatav.

Kõige kuulsam näide pärineb Rootsist, kus oli eesmärgiks see, et teine ja kolmas laps sünniks rutem. Selleks muudeti vanemahüvitise süsteemi – kui 1,5 aasta jooksul sündis järgmine laps, siis hüvitise maksmine ei katkenud ja summa ei langenud. Ja see meede andis vaid mõningaid tulemusi.

Ka Eesti emapalga süsteemi osas on erinvaid arvamusi. Aga kindlasti on mõju olnud selles, et jõukamate perede seas on sündivus kasvanud.

Siis jääb ainsaks rahvastiku kasvatamise võimaluseks immigratsioon?

Selleks, et rahvana ellu jääda, tuleb kõikidele teguritele tähelepanu pöörata: eluea pikenemine, suurem sündivus, immigratsioon.

Uuringud näitavad, et Eesti elanikud on immigratsiooni vastu. Oleme selles osas Euroopas esirinnas. Aga immigratsioon tundub olevat paratamatus. Me võiksime olla valivad ja kutsuda siia targemaid ja võimekamaid inimesi, aga neid soovivad ka teised riigid.

Oleme 25 aastat olnud riik, kust inimesed ära lähevad. Ükski pidevalt kahaneva rahvastikuga väikeriik ei saa olla jätkusuutlik.

Samas on tänapäeva võrgustunud maailmas immigrantide ühiskonda sulatamine suur väljakutse. Inimesed võivad küll füüsiliselt asuda ühes kohas, aga tänu digitaalsetele võrgustikele olla mentaalselt hoopis mujal.

Erinevad immigrantide rühmad on erinevad, aga kõrgema haridustasemega immigrandid sulanduvad uude ühiskonda tavaliselt kiiremini.

Rahvastikuprognoose on raske teha, näiteks suuri sõdu on võimatu ette ennustada, samas need mõjutavad rahvastikutrende oluliselt.

85% tuleviku rahvastikust määrab ära tänane rahvastiku struktuur. Eesti rahvastiku peamine probleem on “auk”, mis tekkis 90ndate aastate madalast sündivusest.

Kui vaadata maailmas tehtud rahvastikuprognoose, siis umbes 9 prognoosi 10st prognoosivad Eesti rahvastiku vähenemist. Samas on Eesti rahvas erakordselt kohanemisvõimeline ja seni igasuguste sõdade katastroofide ja sõdade kiuste püsima jäänud.