Kuidas hoiab ISIS oma järgijaid pühendununa ja värbab uusi?

Michael Krona  

Jaga lugu:

ISIS toimib kui mitmekeelne terrorivahendite vabrik ning on koostöös oma online-toetajatega üles töötanud oma meediaväljundid ja üles ehitanud virtuaalse kalifaadi. Nende meediastrateegiaid on kaugelt komplekkssemad kui vaid brutaalsete videote tootmine.

Oma ettekandes „Poppdžihaad ja virtuaalne kalifaat – ISISe propaganda visuaalne retoorika“ räägib Malmö ülikooli vanemõppejõud Michael Krona 3. novembril toimuvas kommunikatsiooniajakirja Kaja mõttekojas ISISe näitel sellest, kuidas hoida oma järgijad pühendununa ja tõmmata uusi oma kommunikatsioonivõrku.

ISIS kasutab väga sihipäraselt nii traditsioonilist meediat kui sotsiaalmeediaplatvorme oma sõnumite jagamiseks ja uute liikmete värbamiseks. Siinjuures peab Krona silmas ISISe toetajaid üle ilma, kümneid tuhandeid sotsiaalmeediakontode omanikke, kes mitte ainult ei toeta ISISe ideoloogiat, vaid ka levitavad nende propagandat.

Võrreldes teiste islamistlike organisatsioonidega regioonis on ISIS koostöös oma online-toetajatega kujundanud välja oma meediaväljundid ja üles ehitanud virtuaalse kalifaadi.“ISISe eeskuju on ajendanud ka teisi ekstremistlikke ühendusi arendama sarnast strateegiat, ja nad teevad seda tormiliselt,“ tõdeb Krona.

Kuidas on ekstremistlikud organisatsioonid oma  kommunikatsiooni strateegiad võrreldes 9/11 sündmuste aegse ajaga edasi arendanud?

2001. aastal polnud teadupärast ei Facebooki ega Twitterit. Domineerivaks grupiks oli siis Al-Qaida, mis kasutas aeg-ajalt oma juhi videopöördumisi, ei enamat. Kui Al-Qaida mõni aasta hiljem ka Iraagis Abu Mosab Al-Zarqawi juhtimisel kanda kinnitas, hakkasid nad kasutama internetti oma ideede levitamiseks. Al-Zarqawi mõistis meedia jõudu ning nende meediastrateegiate alusmüür, mida näeme täna ISISt kasutavat, laoti 2006 aasta paiku. Kommunikatsioon on muutunud tähtsamaks, kvaliteetsemaks ja laialdasemaks.Täna vaid mõni organisatsioon, kui üldse, ei kasuta värbamiseks sotsiaalmeediat. Terrorism tähendab hirmu külvamist ja vahendid on teinekord tähtsamad kui tulemus.

Kuidas islamiriik vahendab oma religioosset vägivalda ja milline roll on selles erinevatel meedia tehnoloogiatel?

Esiteks, see pole nii religioosne kui paljud mõtlevad. ISISe vägivalla vahendamine on rohkem puutumuses poliitilise ja ajaloolise õigustusega kui religioosse narratiivi väljaarendamisega. Al-Qaida kasutab religiooni õigustusena rohkem kui ISIS. ISIS on vägivalla ettevõte, mis mängib lääne meelelahutuse visuaalsete kujunditega ja teeb oma propaganda kättesaadavaks ja atraktiivseks ka lääne publikule. Religioon on selle osa, ent väiksema tähtsusega kui lääne meedia tunnistaks.  ISIS kasutab kõikvõimalikke sotsiaalmeediaplatvorme, ajakirju, raadiot ja televisiooni, et sihtida publikut kogu maailmas. Sama halastamatud kui nad on maapinnal, on nad ka kui mitmekeelne terrorivahenduse vabrik.

Nimeta mõni oma hiljutine mõte, mis keerleb sul peas seoses  ekstremistide kommunikatsiooniga?

Üks huvitavamaid aspekte on see, et propaganda on hoolikalt orkestreeritud lääne meedia loogikat arvestades.  Nö. tooteid levitatakse strateegiliselt plaanitud ajal, et saavutada pealkirju lääne meedias.  Nad varustavad uudistemeedia-  ja ka tavalisi sotsiaalmeedia kasutajaid, ja kasutavad ära selle, kuidas globaalne võrguühiskond toimib ning teevad meid kõiki osaks oma strateegiast, et saavutada nähtavus ja taastoodavad endast võimsat kuvandit. Oluline on kriitiliselt vaadelda nende meediastrateegiaid, mis on kaugelt komplekkssemad kui vaid brutaalsete videote tootmine.

Malmö ülikooli vanemõppejõud Michael Krona astub oma ettekandega „Poppdžihaad ja virtuaalne kalifaat – ISISe propaganda visuaalne retoorika“ üles 3. novembril toimuvas Kommunikatsiooniajakirja Kaja mõttekojas „Augud võrgus“. Mõttekojas otsitakse lahendusi olukorrale, kus inimesed liiguvad järjest enam oma mikrovõrgustikesse ja suures ühendavas kommunikatsioonivõrgus on „augud”.

Mõttekojaga „Augud võrgus“ tähistab Eesti kommunikatsioonijuhtide ajakiri „Kaja“ ühtlasi oma neljandat sünnipäeva.

Tutvu mõttekoja päevakavaga: pood.aripaev.ee/kaja-2016