Amy Chua: Edu võti seisneb võimes kontrollida oma impulsse
Miks on osad inimgrupid teistest edukamad? Miks on 40% USA kõrgeimalt tasustatud tegevjuhtidest juudid, samas kui USA elanikkonnast moodustavad nad vaid 1,7%? Edu võti ei peitu geneetikas.
Yale Law Schooli professor ja raamatu „The Triple Package: How Three Unlikely Traits Explain the Rise and Fall of Cultural Groups in America“ autor Amy Chua rääkis 7. oktoobril Helsingis Nordic Business Forumil esinedes, milles seisneb edu retsept.
Edu tagab järgnevatest omadustest koosnev kolmikpakett, mis kehtib nii üksikisikute, inimgruppide kui äride kohta:
Üleväärsuskompleks - / usk oma erilisusse
Ebakindlus- / endas kahtlemine
Impulsikontroll- / enesekontroll.
Üleväärsuskompleksi (superiority complex) all peab Chua silmas inimese usku oma erilisusse.
Vastandina usule oma erilisusse on edu saavutamiseks vajalik ka teatav sisemine ebakindlus (insecurity), mingi lapsepõlvest pärit kompleks, haigus või vaesuses kasvamine, mis tekitab hilisemas elus tugeva vajaduse ennast tõestada, töötada kõvemini, et teenida välja lugupidamine ja tunnustus.
Impulsikontroll tähendab enesekontrolli, võimet kontrollida oma esmast reaktsiooni ja suutlikkust lükata oma töö viljade nautimine edasi. See on kolmikpaketi tähtsaim komponent ja õnneks on see õpitav omadus.
Impulsikontrolli näitlikustab kuulus vahukommi test, kus 3-5-aastastele lastele anti võimalus valida – kas süüa komm ära kohe või oodata 15 minutit ja saada veel üks komm preemiaks. Oma impulsse kontrollida suutvatest lastest kasvavad väidetavalt ka edukamad täiskasvanud.
Hea näide „kolmikpaketiga“ inimesest on Apple’i rajaja Steve Jobs, kellel oli suur ego, tohutu impulsikontroll ja sisemine ebakindlus, mis teda elus edasi kannustas.
Et olla äris edukas, on vaja kannatlikkust, et investeerida tulevikku. Heaks enesekontrolli näiteks on Amazoni tegevjuht Jeff Bezos, kes investeeris esimese 10 aasta jooksul kogu teenitud tulu ettevõttesse tagasi.
Ebakindlus ja impulsikontroll on eduka ettevõtte kultuuri alusteks. Mitte selles mõttes, et töötajad peaksid elama pidevas töökoha kaotamise hirmus, vaid tundma, et nad ei ole veel piisavalt head ja sellest tulenevalt soovima areneda, õppida, olla avatud muutustele.
On ettevõtteid nagu McKinsey & Company ja Goldman Sachs, kes palkavadki teadlikult ebakindlaid inimesi, kuna see omadus paneb nad (need inimesed ja seega ka ettevõtted) kiiremini arenema.
Steve Jobs näiteks oli Süüria immigrandi poeg ja see toob meid huvitava küsimuse juurde – miks on teatud rahvusgrupid nii edukad? Kas vastus on geneetikas?
Näiteks juudid moodustavad USA rahvaarvust vaid 1,7%, aga tervelt 1/3 USA ülemkohtu liikmetest ja 1/3 Nobeli preemia võitjatest, nii nagu ka 37% Oscari võitnud filmirežissööridest ja 40% USA kõrgeimalt tasustatud tegevjuhtidest on juudi soost.
Mormoone on USAs 1,7%, aga nad on olnud hiljuti ettevõtete nagu American Express, Dell, Disney, Fisher price, Pixar, Deloitte, Sears jt tippjuhid või finantsjuhid.
Aasia päritolu ameeriklased moodustavad USA elanikkonnast vaid 5%, aga lausa 20% Harvardi, Yale’i, Stanfordi ja Princetoni üliõpilastest.
Edu võti ei peitu geneetikas. Vastus peitub immigratsioonis – peaaegu kõik USA edukad rahvusgrupid on pagulaste või sisserändajate järglased. Nad on edu ja enesetõestamise järele näljased. Kui keskmine aasia ameerika laps suudab keskenduda ühele tegevusele tund aega, siis keskmine ameerika laps vaid 6 minutit.
Chua on täheldanud sellist mustrit:
- Sisserändajate esimene põlvkond elab väga kokkuhoidlikult, töötab end üles, panustab laste haridusse
- Teine põlvkond on erakordselt edukas
- Kolmas põlvkond ei erine ühegi edunäitaja poolest poolest põlisrahvast
Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.
Bestmarketing.ee toetajad:
