Turundus ülikooli astujatele: Facebook kahaneb, Instagram kasvab, tavameediat kasutatakse vähe
Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ning Estonian Business Schooli turundajad jagasid oma kogemusi, kuidas püüda noore talendi tähelepanu ning veenda, et just nemad pakuvad parimat õppekeskkonda.
Ülikooli turundus on pikk protsess
Kõigi kolme kõrgkooli turundajad leiavad, et ülikooli turundamine on pikk protsess. Tartu Ülikooli turundusjuht Piret Normeti sõnul arvatakse tihti, et ülikooli turundus ongi vaid reklaamikampaania erinevates kanalites. "Tegelikkuses aga viime läbi tegevusi terve aasta. Ülikoolide eesmärk on leida endale tudengid, kes on tõesti teinud teadliku valiku ja valinud eriala, mille suhtes ta tunneb kirge, omab potentsiaali ja on huvitatud valitud erialal enda tippspetsialistiks koolitamisest. Seetõttu on enamus turundustegevusi suunatud õppekavade tutvustamisele sisu kaudu,” selgitas ta.
Noorteni jõudmiseks tuleb kasutada digikanaleid
Selleks, et kampaania noorteni jõuaks, tuleb valida neile sobivaim meediakanal, milleks on kõigi sõnul digimeedia. Estonian Business Schooli turundusjuht Helen Siimsen ütles, et kui eelnevatel aastatel on oldud ka mainstream meedias, siis enam mitte. “Meediamaastik on niivõrd killustunud, et digis jõuame kiiremini oma auditooriumini.”
Ent ka digikanalites on Siimseni sõnul näha arenguid. “Näeme, et Facebooki kaudu ei tule enam nii palju kasutajaid kodulehele. Instagrami tähtsus see-eest kasvab, noored veedavad seal rohkem aega. Seetõttu teeme Instagramiga aina tihedamalt tööd.”
Tallinna Ülikool katsetab palju uute digivõimalustega, nad on teinud koostööd erinevate mõjuisikutega, just jõudsid aga edukalt lõpule ülikooli oma youtuber`i otsingud. “Katsetame julgelt eri variante. Influencer`ide puhul nägime, et nemad avaldavad muljet pigem noorematele. Samuti on nende mõju pigem lühiajaline, töötab hetkeemotsiooni peal. Uue youtuber`iga proovime aga juurde saada autentset vaadet koolielule. Videokeele kasutus on samuti aina tähtsam,” ütles Tallinna Ülikooli turunduse peaspetsialist Doris Piho.
„Kõige paremini võtavad noored infot vastu teistelt noortelt - seetõttu avasimegi kolm aastat tagasi esmakursuslaste ajaveebi. Kuna ka videoformaat on viimastel aastatel järjest enam levinud, otsustasime möödunud sügisel lisada ka videoblogi. Nii kirjutavad eestikeelses ajaveebis esmakursuslased oma elust ja teevad ka videopostitusi, välistudengitel on aga eraldi videoblogi, kus nad näitavad oma õpikeskkonda Tartus,” rääkis Tartu Ülikooli turundusjuht.
Väheoluliseks ei saa ka pidada näost näkku kohtumisi, mida kõik kolm kõrgkooli pidevalt korraldavad. Käiakse Eesti koolides, suheldakse noortega näost näkku. Tallinna Ülikooli turundusjuht Kadri Kiigema ütles, et aastas külastatakse ja kohtutakse ülikoolis üle 100 kooliga. Kohtumistel jagunevad noored tavaliselt kaheks. “Ühed on eneseteadlikud ja informeeritud. Teised elavad rohkem üks päev korraga ning on mõjutatud trendidest, sõprade ja vanemate arvamusest. Keskendume ka neile, kes veel ei tea, mida nad tahavad. Otsustamise aitamiseks oleme loonud digitaalse karjäärinõustaja, mis soovitab sobivaima eriala baseeruvalt väärtustele, huvidele ja tugevustele.”
Noored on muutunud nõudlikumaks ja teadlikumaks ning tunnevad ennast maailmakodanikena
Piret Normet ja Helen Siimsen nõustuvad, et noored on muutunud veel teadlikumaks. “Kindlasti on muutunud noorte enda nõudlikkus informatsiooni hulgale ja kvaliteedile. Täna ei konkureeri me tudengite nimel vaid teiste Eesti kõrgkoolidega, vaid sisuliselt kogu maailmaga. Samas on tänane noor harjunud, et kõrgkoolid teavitavad, millal on õige aeg esitada sisseastumisavaldus, tulla sisseastumiseksamile või õppimatuleku kinnitus esitada. Nii toimivad reklaamid osaliselt ka infojagamise allikana, “ ütles Normet.
Helen Siimsen lisab, et aina enam mõeldakse pikemas perspektiivis, ollakse juba teismelisena alustanud ettevõtlusega ning seetõttu peavad nad õpetama veel praktilisemalt. "Kui klassis on juba oma start up`i või e-poe pidaja, siis ei ole talle enam turunduse A&O`d vaja.“
Sellele teadlikkusele aitab kaasa ka varajane turundustegevus. Kõik kolm kõrgkooli hakkavad eesti noortele enda võimalusi ja õppekavasid tutvustama juba gümnaasiumis, kevadine kampaania on vaid kirss tordil. EBS pakub noortele disainmõtlemise kursust, TÜ e-kursuseid, TLÜ-l on õpilasakadeemia. Samuti kutsutakse noori tudengivarjuks, mille võimalust gümnasistid ka aina julgemalt kasutavad.
Eesti turul on oluline teistest ülikoolidest eristuda
Eesti turul ollakse üksteise konkurendid, mistõttu positsioneeritakse end erinevalt. “EMORi uuringutest on näha, et Tallinna Ülikooli kirjeldatakse uuendusliku, vaba õhkkonna ning tänapäevasena. Pakume innovaatilisi lahendusi, integreerime erialasid ja toetame ettevõtlikkust üleülikoolilise programmi ELU abil. Taltech on tehnikavaldkonna tippülikool. Tartul on jälle teine vibe: traditsiooniline, akadeemiline,” selgitas Kadri Kiigema.
Helen Siimsen ütles, et EBSi tudengite tagasiside näitab aga, et seda hinnatakse praktilise õppe poolest. Klassiruumid on väikesed, õpetajateks teoreetikud koos praktikutega. olulise vahe tekitab see, et EBS pakub tasulist õpet. Seetõttu on nende tudeng eneseteadlikum ning motiveeritum õppima. Ta tuleb kooli asja pärast, soovib sellest tulevikus reaalset kasu saada.
Välisturunduses tehakse koostööd
Välismaal paremini silma paistmiseks tehakse ka koostööd. “Teeme koostööd teiste kõrgkoolidega Archimedese koordineeritava programmi „Study in Estonia“ raames. Käime ühiselt välismaistel haridusmessidel, korraldame infotunde keskkoolides ja ülikoolides, aga kõige suurem osa eelarvest on suunatud digiturundusse. Levitame infot ülikooli õppimisvõimaluste kohta nii haridusportaalides kui ka teistes asjakohastes reklaamikanalites,” rääkis Piret Normet.
Lisaks sellele võimaldavad nii Tallinna Ülikool kui ka Tartu Ülikool välismaa nooretele ka virtuaaltuuri abil ülikoolil tutvuda ja kaasavad aktiivselt turundusse ka tudengisaadikuid. “Nüüdseks juba rohkem kui seitse aastat on meie ingliskeelseid õppekavasid aidanud tutvustada rahvusvahelised tudengisaadikud. Nemad vastavad noorte päringutele, kes tahaksid samuti Tartu Ülikooli õppima tulla ja uurivad, kuidas Eestis elu käib. Samuti peavad nad blogi, kus nad kirjutavad oma Tartus elamise ja õppimise kogemustest ning jagavad meeleolukaid fotosid Eestis elades ja õppides silma jäänust,” ütles Piret Normet.
Tallinna Ülikooli kogemused näitavad, et kuna välistudengite puhul on otsustusperiood pikem, tuleb ka kauem nende silme ees olla. See tähendab, et digiturunduses tuleb rohkem rõhuda pidevale nähtavusele, mitte lühikestele ja intensiivsetele kampaaniasüstidele.
EBSi esindaja lisab, et nad katsetavad mõnel turul ka messiformaati. “Soomes oleme ennegi käinud, aga see aasta olime ka Ukraina messil. Hiinasse ja Indiasse ei kipu, kuna meie kool on selle turu jaoks ikkagi väike. Meie eesmärk pole püüda sadu tudengeid. Küll aga muutsime turunduses seda, et hariduse- ja vahendusportaale, mis müüvad kõiki ülikoole koos, enam ei kasutata. Oleme liiga väikesed, et sealt välja paista, “ selgitas Siimsen.
Vilistlased tuleb turundusvankri ette rakendada
Ühes asjas on aga kõik kõrgkooli 100% üksmeelel: vilistlane on ülikooli tõeline uhkus ja aare. Tema nimi ja edulugu on oluline mõjutaja nii noortele kui ka nende vanematele. Vilistlasi kasutatakse aktiivselt oma kampaaniates. Piret Normet ütles, et kindlasti kõnetavad noori vilistlaste kogemuslood, sest need näitlikustavad, milline võib noore tulevik olla õppides kõrgkoolis ühte või teist eriala. "Esimese kõrgkoolina Eestis hakkasime noorte tähelepanu tõmbamiseks reklaamnägudena kasutama tuntud vilistlasi.”
Tallinna Ülikool teeb koostööd ka Äripäeva raadioga, kuhu kutsub rääkima ka vilistlasi. Kuula saateid siit.
Helen Siimsen lisab, et nende vilistlased suunavad ka oma lapsed tagasi nende juurde õppima. "Me usu sellesse, et teeme vanematele suunatud sõnumiga plakati. Pigem võtame sõna ühiskonnas toimuvatel teemadel ja tõestame tegude, õppejõudude ja vilistlastega oma kvaliteeti.”
Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.
Bestmarketing.ee toetajad:
