Luulea Lääne: Pakend on uus suhkur

Luulea Lääne  Foto: VEF

Jaga lugu:

“Pikalt on vastutustunde kese olnud toitumisel, kuid uus ja suurem murekoht on pakend kui jääde. The Coca-Cola Company plaanib aastaks 2030 koguda kokku kõik ettevõtte poolt turule lastud esmased pakendid (ehk joogipakendid). Eesti on oma pandipakendi-süsteemiga maailmas eeskujuks ning meie juures käiakse õppimas,” ütleb Coca-Cola HBC Baltikumi kommunikatsioonijuht Luulea Lääne.

“Meie toodete pudelid on juba praegu õhema plastikuga ja lühema kaela ning väiksema korgiga kui enne, kuid see on alles algus, et keskkonnasääst oleks tõhusam. Riiklik tugi pole igal pool maailmas garanteeritud, seetõttu saavad just suured ettevõtted prügihaldusel ohjad haarata ja eeskujuks olla. “

Millised on teie ettevõtte täpsemad plaanid pakendite osas?

Selle aasta alguses lansseeris The Coca-Cola Company CEO megaprogrammi, mille eesmärk on aastaks 2030 koguda kokku kõik ettevõtte poolt turule lastud joogipakendid. See hõlmab tervet maailma.See suurprojekt koosneb kolmest osast, mille jaoks pandi tööle täiesti uued tiimid. Esimene samm on vaadata üle pakendi disain ja materjalid, et luua keskkonnasäästlikuim ja võimalikult taaskasutatav vorm. Isegi see on tähtis, kui kaugelt tuleb materjal tarnida. Tahame, et õhusaaste transpordi tõttu ei suureneks.Teine samm on pakendite kokku kogumine. Eestis on asi lihtne, aga paljudes riikides pole hetkel mingit süsteemi. Meie lahendus ei pruugi ka igale poole sobida. Keskkonnamõju kõrval peab jäätmeid kogudes mõtlema ka sellele, et majanduslik kulu poleks kogumisorganisatsioonile hävitav – muidu süsteem ei püsi.Kolmandaks on fookuses partnerlussuhted – üksi ei saa seda projekti ellu viia. Appi tulevad suured organisatsioonid ja riiklikud institutsioonid. Tähtis on teha ka tootjatepõhist koostööd.Rääkisid, et Eesti lahendused pakendi kogumisel on maailmale eeskujuks. Miks on nii, et mõnes riigis ei suudeta prügimajandusega tegeleda ja riiklikul tasandil pudeleid kokku korjata? See ei tundu ju nii keeruline olevat.

Eesti on joogipakendite kokkukorjamisel ja käitlemisel ülejäänud maailmale tõepoolest eeskujuks. Meie käest küsitakse nõu ja siin käivad ka erinevad delegatsioonid, et saada paremini aru, mis põhimõttel Pandipakendi süsteem töötab ja kas oleks võimalik seda teistes riikides juurutada.Paljuski on probleem kinni kultuuris ja harjumustes. Kui riiklikku süsteemi ei eksisteeri, peavad ettevõtted ohjad haarama, eriti need, kelle tootest jäätmeid tekib. Näiteks Eestis kuulub Coca-Cola HBC Karastusjookide Tootjate Liitu, kes on üks Pandipakendi loojatest koos õlletootjate ja kaupmeestega. Oleme kõikide tootjatega koostöös vastutuse võtnud ja sellesse süsteemi kõvasti investeerinud. See töötab. Aga nagu ütlesin, see süsteem ei pruugi kõikjale sobida.Harjumustest rääkides - lisaks sellele, et ettevõtted aitavad prügimajandust hallata, peaks nad ka tõstma tarbijate teadlikust ja kujundama uusi hoiakuid.See peaks kõik käima käsikäes.Miks ei sobi Pandipakendi süsteem kõikjale?

See sõltub, millised pakendid konkreetsel turul on ja kas tarbija on nõus kokku korjamisel ja järeltöötlemisel tekkivaid kaudseid kulusid kinni maksma. Eestis kogutakse kokku kuni 90% pudelitest, samas ka kulud on meil sellele üsna suured. Iga turg vajab individuaalset lähenemist.Ka Eestis oli alguses tegemist, et Pandipakendi süsteem toimima saada. Esialgu prooviti 5 sendiga, see ei töötanud - ei motiveerinud piisavalt tarbijaid tagastama. Siis prooviti 10 sendiga – sellest piisas.Ja ehkki Eestis on tagastamise määr kõrge, käib teadlikkuse tõstmine pidevalt edasi. Näiteks see heategevusnupp, millele vajutades saab lapsed teatrisse saata – nendel etendustel õpetatakse erinevaid prügiteemasid, et lapsed maast-madalast läbi mängu õpiksid teadlikumalt keskkonda suhtuma.Miks ei saa Pandipakendi automaatidesse panna märgistamata pudeleid, kasvõi tasuta? Ma ei tahaks ju neid prügikasti visata.

Iga pudeli käitlemine maksab ja keegi peab selle eest maksma. Pakendi materjali väärtus järelturul pole nii kõrge, et see kataks käitlemise kulu. Iga tootja peab uue toote turule tuues registreerima Eestis selle pakendi ja maksma pakendikäitlemise kulu – võõra pudeli eest pole siinsed tarbijad ega tootjad tasunud, kes seda süsteemi üleval hoiavad ja see oleks lisakulu – pole nagu aus ei siinsete tarbijate ega tootjate suhtes. Samas, probleem on olemas enam kui kunagi varem ning loodetavasti leitakse sellele ka rahuldav lahendus.Kas Coca-Cola kasutab oma pakendipoliitika uut suunda ka turunduskommunikatsioonis, et näidata end sotsiaalselt vastutustundlikuna?

Eesmärk pole turundus, vaid valulise teema sisuline lahendamine nii palju kui võimalik. Töö alles algab. Vastutustundliku turundamise poliitika on meil nagunii igapäevaselt teemaks – praegu laiendame otsemüügi keeldu laste haridusasutustes ehk lisatud suhkruga tooteid me enam ka põhi- ja keskkoolides ei müü (seni piirdus ettevõttesisene müügipiirang algkoolidega). Ka igasugune karastusjookide bränding on seal välistatud.Samas näen seda, et kui meie võtame oma tooted ära, on kohe on mõni teine tootja platsis. Seega kutsume üles kõiki ettevõtteid, sealhulgas ka kommitootjaid, vaatama koole sama pilguga.