McCann Vilnius: teeme vaid paar telereklaami aastas
Küsimustele vastab Mantas Velykis, McCann Vilniuse loovjuht ja Balticbesti zürii liige.
McCann Vilniuses töötab 31 inimest, suurimad kliendid on Euroapteek, Grite, Pergale, jt
Vaata lisa http://mccann.lt/en
Millesse te agentuurina hetkel kõige rohkem panustate?
Me ei panusta väga palju TV-le, teeme vaid paar-kolm telereklaami aastas. Paneme fookuse projektidele, mis köidavad vaatajad pikemaks ajaks. TV-reklaamid on sobivad massiliste müügikampaaniate jaoks, aga brändi arendamiseks on vaja jutustada pikemaid lugusid ja seda saab teha kõige paremini digikeskkonnas. Me arendame oma digitiimi ja loovrühmad on hakanud kasutama disainereid, kellel on tugevad teadmised just online lahenduste osas.
Brändid üritavad inimesi online’is kaasa haarata, kuid tundub ebatõenäoline, et inimesed viitsivad igapäevaste tarbekaubabrändidega suhelda. Mina küll ei viitsiks Facebookis mingi tualettpaberiga suhtlema hakata!
See on tõsi, me ei ehitagi lugu mitte brändi, vaid mingi väljamõeldud tegelase ümber - aga bränd jääb loo keskele. Seega ei ole nii, et sa oled „sõber“ tualettpaberi brändiga, vaid jälgid seda lugu, mida need väljamõeldud tegelased või vahel ka päris inimesed jutustavad.
Näiteks ehitame Euroapteegi kampaania ümber eneseteadvuse testide ja füüsilist aktiivsust suurendavate digitaalsete abimeeste. Näidetega saab tutvuda siin: http://mccann.lt/en/national-wellness-test-eurovaistine
Seega on kampaania keskmes inimesed ja nende heaolu ning bränd seal kõrval on toeks. Brändi jaoks ei ole see „ole Facebookis mu sõber ja jälgi mind“, vaid rohkem nagu loo osaks olemine, olemata keskne tegelane.
Kaks aastat tagasi rääkisid, et sisuturundust ootab ees tõusutrend. Kas usud, et ennustus läks täide?
Jah ja ei. Ühest küljest teeme me palju rohkem projekte, kuid me teeme neid ebakonventsionaalselt – mitte ei tooda ainult artikleid. Hea näide on Grite jaoks tehtud töö, vaata case-study:
Otsime erinevaid viise, kuidas lugu ebaharilikult rääkida. Selles mõttes läks mu ennustus täide. Teisalt ma ei oodanud, et digitaalsed lahendused hakkavad lugude rääkimise, sisuturunduse ja bränditud sisu osas nii suurt rolli mängima.
Inimesed ei taha brändidega suhelda ja nende lugusid kuulata. Kuidas teha sisuturundust nii, et inimesed lugu jälgiks, aga bränd samal ajal ka oma turunduseesmärgid saavutaks?
Jah, peab hoolega jälgima, millisel hetkel bränd mängu tuua. Näiteks ravimitööstuses, kus peamiseks sihtgrupiks on vanem tarbijasegment, ei investeeri me loomulikult väga palju digiturundusse. Vanad brändid saavad eriti hästi aru, et ka nende peamine sihtrühm vananeb, nii et nad peavad kuidagi uusi kliente värbama. Aga siin tekib generatsioonidevaheline auk ja tuleb välja mõelda, kuidas saada juurde uusi kliente vanu kaotamata. Seetõttu olemegi muutmas kurssi rohkem siduvate lugude suunas, mitte ei vorbi telereklaame. Kõik oleneb õigete kanalite kasutamisest õigete inimeste jaoks.
Varasemalt olid agentuuride jaoks nö “kuldkliendid” pangad ja telekomid, kes kulutasid reklaamile palju raha. Kes on täna unistuste kliendid?
Viimasel ajal on esile kerkinud palju selliseid ootamatuid kliente, kellest ei oskaks eemalt vaadates arvatagi, et nad turundusele palju raha kulutavad. Klassikalised suured kulutajad nagu Telia ja Rimi teevad küll aktiivset turundust, aga tunduvalt väiksemas mahus kui vanasti.
Rahvusvaheline loovusfestival Balticbest 2018 toimub 31. augustil Tallinnas Eesti Filmimuuseumis.
Seekordne Balticbest paneb omavahel võistlema väikeriigid. Kui varem oli konkurss avatud vaid Balti riikidele, siis nüüd ootame osalema ja omavahel võistlema Euroopa väikeriikide (alla 5-miljonilise elanikkonnaga) agentuure. Alla 5 miljoni elab inimesi Balti riikides, Sloveenias, Horvaatias, Iirimaal, Islandil, Küprosel, Maltal, Gruusias, Armeenias jm.
Balticbesti konverentsi teemade ja esinejate valikul pöörame tähelepanu väikeste riikide turundusprobleemidele.
