Legendaarne KaDeWe kaubamaja - Angela Merkeli lemmikostukoht
Berliinis asuva KaDeWe kaubamaja 6. ja 7. korrusel paikneb kuulus gastronoomiaosakond – iga foodie märg unistus. Toidule on pühendatud kahe jalgpalliväljaku suurune pind. Siinkohal kaubamajast pisut lähemalt.
Berliini Kaufhaus des Westens (KaDeWe) ehk lääne kaubamaja kannab endiselt mandri-Euroopa suurima ostukeskuse tiitlit. Wittenbergi platsil kõrguv kapitalistlik tempel on olnud tunnistajaks 20. sajandi Saksamaa paljudele tõusudele ja veel rohkematele mõõnadele. 60 000 ruutmeetril laiuvast kaubamajast on läbi raskete aegade kujunenud lootuse ja külluse sümbol. Et ülaltoodu vähem pompoosselt kõlaks, võtame koos ette lühikese ringkäigu KaDeWe minevikku ja naaseme läbi kaheksa korruse kaubamaja väärikasse olevikku.
KUI NEED SEINAD OSKAKSID RÄÄKIDA...
Berliini kaubamaja KaDeWe ajalugu ulatub tagasi aastasse 1905, mil kaupmees Adolf Jandorf alustas suurejoonelise maja ehitust. 24 000 ruutmeetrine kaubamaja avati kõigest kaks aastat hiljem. KaDeWest sai kiiresti Tiergarteni rajoonis resideeruva koorekihi lemmikpaik. 1927. aastal liikus kaubamaja juudi soost Hermann Tietzi kätte. Ameerika kogemuste pagasiga H. Tietz oli kaubandusvaldkonnas tõeline visionäär. Tema juhtimisel lisandus kaubamajale kaks korrust ja enne suurt majanduskriisi oli KaDeWe käive 128 miljonit riigimarka.
Helgetele aegadele tuli peagi lõpp: 1933. aastal seadsid natsid sisse uue elukorralduse. Toetust leidsid vaid aarialaste poolt juhitud ettevõtted ja KaDeWe nende hulka ei kuulunud. Tietzid olid sunnitud Saksamaalt pagema ja pood liikus natside kätesse (olgu mainitud, et pärast sõja lõppu seati õiglus taas jalule).
Sõja ajal tabas kaubamaja ka sõna otseses mõttes suurim põnts: 1943. aastal kukkus hoonesse ameeriklaste sõjalennuk. Maja tehti pihuks ja põrmuks.
Taastamine sai alguse sõjajärgsel ajal. Järjekordne kaotus ja sõjakoledused oli sakslased moraalselt hävitanud. Mured ja lootusetus maeti raskesse töösse, mille tulemusena leidis aset Saksamaa majanduslik ime – Wirtschaftswunder. KaDeWe grandioossest taasavamisest 1950. aastal sai eelnimetatud ime sümbol. Avamisel külastas poodi 180 000 külastajat.
Ajal mil idas oodati pikisilmi esimesi maisitõlvikuid, lokkas KaDeWes tõeline läänelik kapitalism. Kui lääneberliinlased nägid kaubamajas oma raske töö vilja, siis kahvatute idaberliinlaste jaoks sümboliseeris see midagi Disneylandi-sarnast. Pärast müüri langemist avanesid paradiisiväravad lõpuks ka neile. 1990ndatel lisati kaubamajale tänaseni tegutsev Wintergarteni-nimeline restoran ja terrass.
HARRODSI JA MACY’S-E SAKSA SOOST VEND
Täna meelitab KaDeWe igapäevaselt ligi 50 000 külastajat. 60 000-ruutmeetrisel kaubanduspinnal leiab kõike kiirmoest kuni maailmakuulsate luksusbrändideni nagu Prada, Burberry, Cartier, Miu Miu ja paljud-paljud teised. Sakslased pidavat niivõrd globaalse valiku peale isegi pisut vihastama, sest vanasti rõhus KaDeWe eelkõige kohalikele brändidele. Tegelikult pole aga vihastumiseks põhjust, sest hoolimata kõikidest megabrändidest on kaheksast korrusest legendaarseimad just kuues ja seitsmes. Seal paikneb gastronoomiaosakond – iga foodie märg unistus. Toidule on pühendatud kahe jalgpalliväljaku suurune pind. Kuuldavasti ei suuda isegi liidukantsler Merkel delikatessidele vastu panna. Ümbritsetuna tõsistest ihukaitsjatest käib Angela, ostukorv näpu vahel, KaDeWes vorstikeste vahel parimaid palu noppimas.
22. – 23. novembril külastab Eesti turundajate delegatsioon Berliinis teiste Saksa ettevõtete seas ka kuulsat KaDeWe kaubamaja. Tutvu programmiga ja registreeri end siin: www.berliiniturunduskonverents.ee
Loo autor: Ann Kruuk, Best Marketing International
Telli olulisemad Best Marketingi uudised igal nädalal enda postkasti.
Bestmarketing.ee toetajad:
