Omniva sotsiaalmeedia mõte: juhatuse esimees Twitterisse säutsuma

Kaja Sepp  Foto: Raul Mee

Jaga lugu:

Number üks sotsiaalmeedia kanal on Facebook, kus teeme enamalt jaolt e-kaubandusettevõtetega ristturundust pakiärile, rääkis Omniva kommunikatsioonijuht Kaja Sepp eelmine nädal toimunud Best Practise seminaril „Kuidas turundada sotsiaalmeedias nagu professionaal?“

Need kampaaniad on meil väljas nii kliendi kui ka meie enda kanalites ja on siiani toiminud ülimalt hästi, lisas Sepp. Omnival on Facebookis umbes 70 000 fänni, kampaaniate puhul kasutatakse organic reach’i, boost’itakse haruharva ja kõik see läheb hea eduga.

Tähtpäevaeelsed kampaaniad löövad numbrid lakke

Sepa sõnul saavad kõige vähem organic reach’i (keskmiselt 20 000 – 40 000) sotsiaalturunduse klassikalised kampaaniad, kus e-poest tellides saab klient tasuta tarne ning lisapräänikuks on jaga ja võida. Edukad on need sellepärast, et välja valitakse sihtgruppi kõige paremini kõnetavad tooted.

Suuremat reach’i jahtides tuleb vaadata tooteid, mis kindlale sihtgrupile kõige enam korda lähevad. Põhiliselt on need ilutooted ja nende reach on 40 000 – 100 000. Ka kõik lemmikloomade ja lastega seonduv läheb hästi. „Koostöös kliendiga, kes midagi müüb, valime välja toote, mis oleks piisavalt atraktiivne ja mida inimesed jagaksid. See ei ole mingi raketiteadus, asjad lihtsalt toimivad nii,“ ütles Sepp entusiastlikult.

Et saavutada üle 100 000 reach, on küsimus selles, mis ajal seda teha. „Alati levivad jõulueelsed või tähtpäevaeelsed pakkumised väga hästi. Ja kui panna sinna veel jagamine ja tag’imine juurde, näiteks lisa sõber, kelle tahaksid kaasa võtta või kellele tahaksid toodet soovitada, siis tuleb neid reach’e juba oluliselt rohkem,“ rääkis Sepp.

Kuna need e-poed on väga populaarsed, võimendab sotsiaalmeedia kanalite kaudu turundus nende menu veelgi. Meie aga hoiame oma FB kogukonda sellega edukalt koos: meie jälgijad on väga põnevil ning ostavad, jagavad ja on pidevalt meie tegemistesse kaasatud, kommenteeris Sepp, märkides, et Facebookis tehakse peale ristturunduskampaaniate ning jaga-ja-võida-tüüpi mängude paljut muudki huvitavat.

Tarbija huvid ei jäta kedagi külmaks

Väga suure levikuga on Sepa sõnul kõik tarbija huve puudutavad teemad, nagu soovitused, missugused e-poed on turvalised ja missugustest kanalitest tasub osta – kõik see, mis inimesi ennast puudutab. „See on temaatika, millega tahame kindlasti hakata rohkem tegelema, ka oma toodete ja teenuste osas.“

Ka meediakajastus on väga oluline. Sepa sõnul oli eelmisel aastal väga suur töövõit see, et meedias oldi väga hästi pildis. Omnivalt uuriti, kas kõik pakid, mis on Hiinast ja mujalt e-poodidest tellitud, jõuavad ikka jõuludeks õigel ajal kohale. Ja jõudsid! „Ajakirjanikud käisid vaatamas, kuidas meie päkapikutöötuba toimib ja kuidas kõik käib. Hoidsime sõrmi ristis, et tõepoolest kõik ikka hästi läheks. Ja nii kõik läkski, sest ettevõte tegi väga tublit tööd. See kõik kajastub ka selles, et Facebookis oli nende samade uudiste jagamine ja lugemine tohutult suur.“

Mida Omniva veel sotsiaalmeedias teeb?

LinkedIn’is tegeleb personaliosakond peamiselt tööandja turundusega. Selles kanalis on eraldi konto nii Eestis kui ka Lätis, kuid juureldakse selle üle, kas poleks mõttekam teha kolme maa peale ühine ingliskeelne konto. „Iseenesest toimib see päris hästi, sest kui ma Lätisse uut juhti otsisin, siis sai see töökuulutus väga suure leviku. Jällegi lihtne asi, mis toimib,“ märkis Sepp.

Sepp on võtnud endale missiooniks käia erinevate osakondade vahel, et ärgitada töötajaid sotsiaalmeedias sõna võtma ja uhkusega ütlema, et nad töötavad Omnivas ja et siin on lahe ja tore. Selle tarbeks loodi ka Omniva hashtag, mis võimaldab jagatud sõnumeid kategoriseerida. Oma tööst kirjutamine või mõne vahva pildi üles panemine tekitab positiivseid emotsioone ja inimestele meeldib saada teiste tööst osa.

Samas tuleb Sepa sõnul inimesi julgustada, sest paljud kardavad sattuda ettevõttega seotud ebameeldivate küsimuste laviini alla. Näiteks kus mu pakk on ja millal see jõuab. Sellises olukorras ei teata täpselt, mida öelda. „Julgustame inimesi sellel moel, et kui su tuttav on mingil põhjusel rahulolematu ettevõtte teenustega, siis ega tema olukord sellest paremaks ei muutu, kui ta sulle seda ei ütle. Aga kliendi tunnetamise ja kogu ettevõtte tervikust aruaamise seisukohalt on väga hea, kui sa oma tuttavatelt kuuled, kui nad millegagi rahul ei ole. Ja kindlasti nad ütlevad ka neid asju, kui nad on rahul.“

Klassikaline võte on veel töökuulutuste jagamine sotsiaalmeedias. On suur vahe, kas jagab ettevõte või paneb töötaja selle oma konto alt üles ja lisab juurde isikliku soovituse. Sepa sõnul töötab see märksa paremini ja ka kandidaate tuleb rohkem. Sellega tahetakse süsteemsemalt tegelema hakata; praegu käib katsetamine ja töötajate koolitamine.

Twitter, töötaja isikubränd ja sotsiaalmeedia koolitused

Tulevikku silmas pidades hoitakse meeled erksad ja kaalutakse erinevaid sotsiaalmeedia praktikaid. Näiteks on õhus mõte panna tulevikus Twitterisse säutsuma juhatuse esimees – enne vajab teema küll põhjalikumat läbimõtlemist ning saadava tulemuse läbikaalumist.

Rohkem tahetakse hakata panustama ka töötajate kaasamisse. Sest kui inimesed on rõõmuga kaasas ja teevad midagi omalt poolt, mis pole seotud vaid tööandjabrändiga, vaid ka nende isikubrändiga, siis nad tunnetavad seda, et nende väärtus tööjõuturul ja partnerite silmis kasvab, rääkis Sepp töötajate tähelepanekutest, miks töötajate kaasamine hea on.

„Koostöös personaliosakonnaga tahame teha see aasta veel sotsiaalmeedia koolitusi, praegu juba tegeleme tiimi kokku panemisega,“ lisas ta. 

Merit Pärnpuu

Äripäev