Paul Marsden: Digiajastu tarbija on üha nartsissistlikum ja turundajad peavad oma töös sellega arvestama
Mobiiltelefon ei ole tänapäeval enam telefon, vaid pigem juba elu kaugjuhtimispult ja see muudab meid üha nartsissistlikumaks. Kõik puudutab Mind.
Räägi pisut lähemalt endast ja sellest, millest sinu ettekandes Passwordi konverentsil juttu tuleb.
Ma olen psühholoog, kelle igapäevane töö ja uurimissuund tegeleb tarbijakäitumise, tehnoloogia ja trendidega. Passwordil räägin ma lähemalt digitaalajastu tarbijast ja ühest oma hiljutisest uuringust pealkirjaga Egotech, mis uuris seda, kuidas uus tehnoloogia (sh mobiilitehnoloogia) muudab meie mõtlemist. Mitte ainult sellega, et see loob meie jaoks infomulle (nt sotsiaalmeedias), vaid ka seeläbi, kuidas see mõjutab meie mõtlemist ja psühholoogiat.
Mobiiltelefon ei ole tänapäeval enam telefon, vaid pigem juba elu kaugjuhtimispult ja see muudab meid üha nartsissistlikumaks. Kõik puudutab Mind. Vajutan nuppu ja koheselt saan midagi – olgu see mõni internetist tellitud toode või teenus nagu nt Uberi autojuht minu ukse ees.
Oleme juba kümme aastat rääkinud, kuidas turundus peab olema kliendikeskne, aga nüüd tänu tehnoloogiale peame ka oma sõnade järgi tegutsema. Tehnoloogia arengu tõttu on võim liikunud täielikult tarbijate kätte ja pole muud valikut, kui tarbija oma turundustegevuste fookusesse asetada.
Egotechi uuring näitas selgelt, et nartsissism on digitaalajastu tarbijate seas tõusev trend. Uuringu tulemused võtavad selle nartsissismi lahti seitsmeks tükiks, millest omakorda moodustub hea tööriist turundajatele.
Ehk tood mõne näite uuringu tulemustest ja nartsissismi tõusutrendist?
Uuring andis meile väga palju huvitavat statistikat. Tuli välja terve rida põnevaid korrelatsioone digitaalse tarbijakäitumise ja ego- või enesearmastuse vahel. Näiteks kui sul on selfie-stick, siis oled tõenäoliselt umbes 30-40% nartsissistlikum kui keegi, kellel seda vidinat ei ole. Samuti – mida rohkem on-demand rakendusi ja teenuseid kasutad, seda nartsissistlikum sa oled.
Mul on hulgaliselt häid näiteid ja teaduslikke andmeid kinnitamaks, et digitehnoloogial on meie psühholoogiale märkimisväärne mõju. Tehnoloogial on selge mõju meie infosfäärile, aga lisaks mõjutab see ka meie aju ja seda, kuidas me mõtleme. Turundajad peavad oma töös sellega arvestama. Minu peamine sõnum on, et me peame pigem keskenduma psühholoogiale, mitte niivõrd tehnoloogiale.
Kas nartsissism on seotud ka kontrollivajadusega?
Jah, osaliselt kindlasti. Aga kontrolli ja valikute vallas on tehtud veel omakorda huvitavaid uuringuid. Need on tõestanud, et kuigi meile enamasti meeldib mõelda, et me tahame omada kontrolli asjade üle, siis tegelikkuses me paljudel juhtudel tahame, et meile öeldaks, mida teha. See vabastab meid vastutusest ja teeb meie elu seega lihtsamaks. Muuhulgas annab see näiteks võimaluse järgida tugevaid ja karismaatilisi liidreid nagu Trump või Putin.
Ja samamoodi tahetakse järgida ka meediat, sest nii on lihtsam. Valikud võtavad meilt üllatavalt palju energiat ja kergem on, kui keegi otsustab või teeb vähemalt esialgse valiku meie eest. Näiteks tehti üks eksperiment, mille käigus inimestel paluti valida 24 erineva moosi vahelt välja üks variant, mille nad ostaksid. Selgus, et nii mõnedki jätaksid nii suure valiku tõttu ostu üldse tegemata. Kusjuures kõige optimaalsem kogus oli 6 erinevat valikut. Sellise valikute arvu juures oleks moosi müük olnud kõige suurem. Mida vähem valikuid peame tegema, seda parem. See on tegelikult ka üks ego kaitsemehhanisme.
Tarbimispsühholoog ja (digi-)turundusstrateeg Dr Paul Marsden (UK) räägib 16. märtsil Passwordil digitaalajastu tarbijate käitumisest: „EgoTech: Kuidas võita millenniumi põlvkonna südameid, mõistust ja rahakotte tehnoloogia abil“
Registreeri end juba täna: www.password.ee
Aastal 2017 saavad täiskasvanuks viimased millenniumi põlvkonna esindajad. Nende vajadusi ja ootusi on suuresti vorminud digitaalsed tehnoloogiad ja globaalsed sündmused. Nüüdseks on juba piisavalt tõestusmaterjali, et selle põlvkonna esindajad säilitavad oma iseloomuliku “kaubamärgi” - kõrgendatud nartsismi - seda läbi kogu oma täiskasvanud elu. Sellele taustainfole toetudes esitleb digiekspert ja tarbijapsühholoog Dr Paul Marsden oma EgoTechi teooriat - seitset praktilist võimalust, mis aitavad brändidel võita millenniumi põlvkonna südameid, mõistust ja rahakotte.
Ja seda tehnoloogiate abil, mis meelitavad ego ja toidavad nartsismi.
Dr Paul Marsden on psühholoog, teadlane ja konsultant, kes on pühendunud tarbijate uurimisele ja sellest saadud info vahendamisele brändidele, turundusagentuuridele ja tehnoloogiaettevõtetele. Tema igapäevaseks tööks on luua teaduslike uurimistulemuste põhjal huvitavat, praktilist ja inspireerivat sisu. Paul on tõeline spetsialist tarbijapsühholoogia, innovatsiooni ja tehnoloogia valdkonnas ning väga populaarne kõneleja tarbimistrendide ja digitaalse innovatsiooni teemadel. Paul on ka digitaalturundajatele mõeldud psühholoogiablogi Digital Intelligence Today peatoimetaja, kes oma põnevate artiklites viib kokku tarbimis-, meedia- ja turunduspsühholoogia viimased arengud ja digitaalturunduse trendid. Lisaks on ta raamatute “Connected Marketing” ja “The Social Commerce Handbook” autor. Paul töötab vabakutselise digiturundusstrateegina ning teeb tihedat koostööd SYZYGY grupiga ja Brand Genetics agentuuriga.
Vaata ka:
www.linkedin.com/in/paulsmarsden
Intervjueeris Maarja Laasu Best Marketingist
