Autor: Silja Oja • 18. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ärimaailm elab murdeiga. On soliidsed, nö vanad ettevõtted, kes justkui on näinud igasuguseid aegu ja kellel on igale heale, kuid veidi riskantsele ideele olemas pidurdav vastulause a la “Müük arvab, et selline lähenemine ei toimi!” või “Meie mõõdikud irratsionaalsust ei mõõda.". Ja asi otsustatud.

Teisel pool on üha rohkem pead tõstvad nö startupid, milledest mõned on juba päris suured virtuaaltiivad kasvatanud. Neil puudub klassikaline turundusstruktuur, kuna valdavalt nad ongi turunduslikust ideest välja kasvanud nähtused. Neid absoluutselt ei huvita Eesti turg ja kohalik maine. Ka see on lühinägelik suhtumine, kuna kuskil peab olema su baas ja kodu, kuhu peksa saamise või väsimuse korral haavu lakkuma tulla. Kuskil peavad sul olema sõbrad. Neid neil pole.