Autor: Sigrid Kõiv • 17. aprill 2024

Ent nii lihtne see siiski pole, et andmed lähevad masinasse ja annetajad tulevad välja. Kampaaniate andmeid tuleb ka järjepidevalt analüüsida, kinnitas äsja Aasta Turundustegu 2023 avaliku sektori auhinna pälvinud Kirikufondi tegevjuht Katri Gailit.

Gailit märkis, et suuremad ja tuntumad kirikud on annetajate seas populaarsemad, väiksemate kirikutega on keerulisem ning tulemus sõltub tihti ka sellest, kui aktiivne on kohapealne kogudus. Ka Kirikufondil on kogemus, kuidas kõik – pilt, sõnum, ajastus – tundus õige, kuid kampaania siiski tööle ei hakanud. „Toona me isegi peatasime kampaania,“ sõnas ta ja lisas, et küll aga on andmeanalüüs olnud suureks abiks sihtgrupi seadmisel, sõnumi korrigeerimisel ning tuntuse kogumisel. „Näiteks hakkasime kirju saates jälgima ka ettevõtete finantstulemusi, sest pole ju mõtet küsida annetust ettevõttelt, kes ise tunneb end abivajajana,“ tõi ta näite.

Martin Õunapi hinnangul pole müügi- ja heategevusturunduse vahel nii suurt erinevust kui võiks arvata. Ta tõi välja, et iga kampaania puhul tuleb jälgida kolme asja: klikkajad, avajad ja (Kirikufondi puhul) annetajad. “Kui inimesed avavad kirja, siis on hea pealkiri, kuid klikivad linkidele, siis on hea sisu, kui annetavad, siis läheb see teema neile korda,” selgitas ta ja lisas, et kui avamine on väga kõrge, aga klikkajaid või annetajad pole, siis järelikult ei lähe sisu pealkirjaga kokku, andmebaas on vale või sihtgrupp vääralt valitud. „Alles hiljuti tegime e-maili kampaania, kus kirjade avamisprotsent oli praktiliselt olematu,“ tõi Õunap näite ja lisas, et analüüsisid olukorda ja leidsid, et nende sihtgrupp oli vale. ”Muutsime seda ja kampaania hakkas tööle.“

Kuula saadet siit: