Eesti ettevõtted ei pööra eestivenelastele piisavalt tähelepanu

Seminaril “Kuidas turundada ja müüa eestivenelastele” toodi välja, et eestivenelane vaatab huviga reklaame ning ostab brändi, mis kõnetab teda emakeeles. Samas pööravad Eesti ettevõtted vene elanikkonnale häbiväärselt vähe tähelepanu.

Kantar Emori uuringute järgi elab Eestis ligi 410 000 vene keelt kõnelevat inimest, mis teeb ca 1/3 kogu elanikkonnast. Eestivenelased väärtustavad siin turul brände, mis kõnetavad neid oma emakeeles, kuid selgub, et ka suurimad ettevõtted kulutavad venekeelsele reklaamile protsentuaalselt märksa vähem raha, kui on nende inimeste osakaal elanike seas.
 
Ettevõtted on arrogantsed omaenese tasku arvelt
 
Vestlusringis tõdesid ka Raimond Kaljulaid ja Raivo Vare, et ettevõtetel puudub oskus või tahe näha eestivenelasi majandusliku huvi perspektiivist. Vare sõnul peaks olema loogiline, et mida laiem turg, seda parem, kuid millegipärast seda potentsiaali ei kasutata. “Öelda, et vene elanikkond mind ei huvita, on lauslollus.”
 
Raivo Vare ja Raimond Kaljulaid tõid välja olulised mõttekohad vene sihtrühma tabamisel

· Ettevõtte koduleht peab olema mõlemas keeles ja samasuguse kvaliteediga. Venekeelse lehe jaoks ei piisa üksnes tõlkest, vaja on lisada arusaadavat konteksti ja kultuurilist omapära, et see mõjuks.

· Vene keelt kõnelevatel inimestel pole Eestis oma arvamusliidrit, keda turunduses ära kasutada. Kaljulaid märkis humoorikalt, et uuringute järgi on siiski mõned inimesed, keda venelased usuvad: Savisaar, Kõlvart ja Toom. Keda nendest oma kampaaniasse soovite?

· Meil pole ühtset brändi, mis kõnetaks nii vene kui eesti sihtgruppi võrdselt. Kalev on küll tuntud ja armastatud mõlema rahvuse hulgas, kuid uuemad brändid pole suutnud vene keelt emakeelena kõneleva inimese südamesse pugeda.

· Venekeelse elanikkonna jaoks on vaja luua reklaame, mis neid kõnetaks nii kultuuriliselt kui ka keeleliselt: ei maksa loota, et stereotüübid, mida kasutatakse eestlastele suunatud reklaamides, ka venelaste peal töötaks. See on klassikaline suurkorporatsiooni lõks: turg on üle ujutatud reklaamidega, kus peaosas vuntsidega Poola vanamees – eestlastel ei teki sellega ju sidet, samamoodi ei suhestu eestivenelane meie stereotüüpidega.

· Liigagi tihti kasutatakse venekeelse elanikkonna tarbeks lihtsalt ümbertõlgitud reklaamklippe, mis sisu poolest jäävad teise kultuuri esindajale võõraks/tabamatuks. “Ja see on lausa naljanumber kui eestlane pannakse venekeelses reklaamis peale lugema,” ütles Vare.


Ära jäta vene rahvusest inimest ostuprotsessis üksi!
 
Millega arvestada, kui teha müüki vene rahvusest inimestele? Müügikoolitaja Olga Meinsoni sõnul  on venelaste hulgas palju ekstraverte. Eestlane on pigem introvert. Kui introvert saab oma energia enda seest, siis ekstravert ümbritsevast keskkonnast, sealhulgas brändilt või müügiesindajalt. Kui introvert midagi osta soovib, müüb ta selle idee ise endale maha; ekstravertsem venelane aga soovib, et bränd ratsionaliseeriks selle toote/teenuse ostu tema eest ära.
 
Seega, kui tahad rohkem müüa, ära jäta ekstravertseid venelasi ostuprotsessis üksi – suhtle, väljenda positiivset emotsiooni, räägi toote/toote hüvedest ja väärtustest, kiida oma kogemust ja asjatundlikkust ning näita, kuidas selle toote omamine tõstaks ta staatust.
 
Huvitavad fakte meediatarbimise kohta:
 
· Eestivenelastest vaatab eesti TOP telekaneleid ainult 3-5%. Sestap ei maksa loota, et eestikeelse reklaamklipiga neid tabad, alati tasub luua ka venekeelne klipp. Kõige vaadatavam telekanal vene keelt kõnelevate inimeste seas on PBK.

· Kõige kuulatavam eestikeelne raadiojaam venelaste hulgas on Retro FM

· Loetavaim leht venekeelses elanikkonnas on MK-Estonia

· Eestivenelased tarbivad reklaami meelsamini kui eestlased – 53% nendest pöörab reklaamile teadlikult tähelepanu, sest nad saavad sealt kasulikku informatsiooni.

· Siseraadio ja ekraanid kaubanduskeskustes on venelaste seas populaarsed – külastatavaimad keskused on Ülemiste, Lasnamäe Centrum ja Narva Astri Keskus.

· Populaarseim toidupood eestivenelaste seas on Maxima – tõdeti, et Maxima on teinud teadlikult tööd, et vene sihtgruppi tabada ja endale püsikliendiks meelitada. See pole olnud ainult teadlik kaadrivalik, vaid läbimõeldud äriarendus Baltikumi turul.

· Eesti ettevõtted pööravad vene sihtrühmale õigustamatult vähe tähelepanu – eeskujuliku käitumise näitena toodi välja Tele2, kes ei lõpetanud oma jõulukampaaniat pärast 24. detsembrit, vaid pikendas seda paar nädalat, et katta ka vene jõulud.
 
Eestivenelastele turundamisest rääkis Äripäeva raadios ka Jana Gashkova agentuurist Paprika. Tema sõnul on elementaarne, et venekeelne reklaamtekst peab olema korrektne, kuid tõlkebüroo kasutamine ei pruugi olla alati parim valik, sest tõlkija ei pruugi aru saada turunduslikust eesmärgist, sõnumite taustast või slogani konnotatsioonidest. Parem oleks kasutada copywriterit, kes oskab õigel tasemel kaasa mõelda.

Jana sõnul võiksid turundajad arvestada rohkem ka venelaste pühadega, mis võivad Eesti omadest veidi erineda: näiteks 14. veebruar on eestlastel sõbrapäev, venelased tähistavad sel päeval aga armunute päeva - turundussõnumites tuleks seda vahet eristada.

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Best Marketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

STOCKMANN AS otsib KOMMUNIKATSIOONISPETSIALISTI

Stockmann AS

13. jaanuar 2019

SALONSHOP BALTIC OÜ otsib TURUNDUSJUHTI

Salonshop Baltic AS

31. detsember 2018