Kuidas kommunikeerida seda, et „Ei!“ on „Ei!“

Kuldmunal Aasta Agentuuri tiitli saanud Optimist Creative’i eksperdid Magnus Lužkov, Siim Nikopensius ja Oliver Lomp tegid Best Marketingi sisuturunduse seminaril live show’d ning genereerisid võrdsete võimaluste volinikule Liisa Pakostale ning uue aiakaupade poe Senso omanikule Toomas Tiivelile sisuturunduse strateegiat ja ideid.

Siinkohal kokkuvõte räägitust.

Kõik saab alguse strateegiast, mis peaks vastama kolmele küsimusele:

  • Kuidas või kellele me tahame kasulikud olla? Kuidas meie tegevus või olemasolu suudab inimeste elu paremaks muuta?
  • Millist liiki sisu ma saaksin või peaksin looma?
  • Millistes kanalites  ja millise sagedusega ma oma sisu levitan?

Sisuturundus valmistab ette ja soodustab müüki. Kui kõnetad „külmale“ klienti, siis saad võib olla 10-st ühega jutule. Kui aga lähened sisuturundusega „soojaks“ tehtud kliendile, on tõenäosus kordades suurem.

Sisuturundus annab inimestele püsivaid põhjuseid sind eelistada. Selleks, et tänutunnet ja lojaalsust saada, pead kõigepealt ise midagi andma. 

Ära vaju hinnapakkumiste ja soodustuste mülkasse, sealt on raske välja saada.

 

Näide 1

Kuidas käsitleda seksuaalse ahistamise teemat?

Klient: võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta

Liisa Pakosta kirjeldas väljakutseid Eestis: 

„Ahistamise teema ümber on tekkinud hüsteeria. Taksojuht ei tea enam, kas ta tohib naisterahval kohvritki tõsta aidata või mitte. Tegelikult tohib teise inimesega teha kõike sinnamaani, kuni ta ütleb sulle „EI!“. Kui teine osapool sellele vaatamata ikkagi jätkab, on tegemist ahistamisega. Seksuaalse sisuga lähenemine teisele inimesele ei ole iseenesest ahistamine, aga kui lähenemisobjekt ütleb, et talle selline tähelepanu ei sobi, peab teine oma lähenemiskatsed kohe lõpetama. Füüsilise vägivalla juhtumid ehk kriminaalasjad saadame kohe politseisse, meie tegeleme mittefüüsilise ahistamise juhtumitega. 

Üks väljakutse on kommunikeerida seda, et „Ei!“ on „Ei!“

Teine probleem on seksuaalse ahistamise teema naeruvääristamine. Tunnen oma töös, et liigun nagu mööda miinivälja. Kõige suurem mure on see, et meil ei õnnestu aidata neid inimesi, kes ahistamise alla kannatavad, neid kes ei julge „Ei!“ öelda. Naised, keda ahistatakse, kardavad, et nad kaotavad oma maine. Naine kardab, et tema on süüdi, äkki ta oli „valesti“ riides või naeratas liiga palju, et tal on mingi „omavastutus“. Ahistatav naine kardab naeruvääristamist. Ahistav mees seevastu ei karda, et tema maine kannatada saaks.

Kui põhitähelepanu läheb ohvrile, on raske panna ohvrit rääkima, välja ütlema, kui miski ei sobi. Ohver ei ole küll süüdi, aga ta peaks ütlema välja, kui talle teatud lähenemine ei sobi. See pole levinud teadmine, et inimesel on igal hetkel õigus öelda „Ei!“. Ahistaja ei tea alati, et ta on üle piiri läinud.“

Kuidas käsitleda seksuaalse ahistamise teemat? Kuidas seda oskuslikult juhtida? Optimisti loovjuht Siim Nikopensius pakkus koos seminaril osalejatega lahendusi:

1. Luua uudisväärtusega sisu

2. Luua kasuväärtusega sisu (pakkuda probleemile lahendusi)

3 . Luua inspireerivat sisu

Näiteks: Lavastada olukord teles, kus tuntud saatejuht hakkab naissoost saatekülalisi otse-eetris seksuaalselt ahistama (osapooled on teadlikud, et tegemist on lavastusega). Tekib skandaal. Hiljem tullakse juhtumi tagamaadega avalikkuse ette, analüüsitakse tekkinud olukorda ja soovitatakse lahendust: „Ütle ahistajale „Ei!“).

Mõttekoht: Kas see „Ei!“-ütlemise kohustus ei vii vastutust liialt ohvrile? 

Lahendus: Jälgida, et räägiksime teemat käsitledes alati kahe nurga alt: 1. Ole normaalne. Jälgi, et sinu tegevus ei pane kedagi ennast halvasti tundma ja lõpeta, kui kuuled sõna “Ei!”. 2. Ole konkreetne. Kui tunned ennast ahistatuna, ära karda seda välja öelda – teine osapool ei pruugi ise alati tajuda, et mõjub ahistavalt.

Teine idee: Teha ajakirjanduslik eksperiment - kuidas reageerivad ahistamisele pealtnägijad? Hüpotees: inimesed pigem ei sekku, meesahistatava puhul ei sekkuta kindlasti. Põnev jälgida igal juhul ning näitab ära valukohad.

Kolmas idee: Luua liikumine „Ööklubi turvamehed ahistamise vastu“. Koostöö erinevate brändidega – nii saad kanaleid juurde ja endale olulisest teemast rääkima ka teised.

Ajakirjandusse pääsemine seksuaalse ahistamise teemaga pole keeruline, aga sellega pole vaja pidevalt meedias pildil olla. Googeldades peaks tulema esimesena välja adekvaatne info.

Tähelepanu võid hankida meelelahutuslikult, aga sõnum olgu tõsine.

Näide 2

Kuidas turundada uut köögi- ja aiakaupade poodi? Poe asutajale Toomas Tiivelile andis koos seminaril osalejatega nõu Optimisti loovjuht Oliver Lomp:

Toomas Tiivel on nimelt avamas uue kontseptsiooniga kauplust Senso, mis müüb köögi- ja aiatarbeid. 

Väljakutse: Kuidas teha kallimate toodete eelised inimestele arusaadavaks? Näiteks miks peaks inimene maksma keraamilise grilli eest 2000 €, kui saab ka odavamalt liha küpsetada, näiteks Selveri odaval söegrillil? Teiste toodetega on väljakutsed sarnased.

Strateegia: Näitame, et me hoolime inimeste elukvaliteedist, aidates neil näiteks sääsepüüdjate abil vabaneda tülikatest putukatest või andes neile juurde vaba aega robot-tolmuimejate abil. Võimaldades neil olla paremad kokad keraamilise grilli abil või meeldivamad võõrustajad hea kohvikvaliteedi näol. Ärme müü asju, vaid positiivseid muutusi elus.

Näiteks: Tekitame liikumise “Müravaba kogukond”: muruniiduki müra häirib naabreid, aga robot-muruniiduk näiteks häält ei tee. Senso toob vaikuse ja rahu, lapsed saavad rahulikult magada.

Lõpetuseks: kõike saab ka ise teha – isegi kitarri. Aga kindlasti on mõttekas kaasata oma ala spetsialiste agentuuridest!

Optimist Creative'i juht Magnus Lužkov isetehtud kitarriga 7. juunil toimunus Best Marketingi seminaril "Sisuturundus ja sulandusv reklaam".

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Best Marketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

BAUHOF otsib TURUNDUSANALÜÜTIKUT

Bauhof Group AS

26. juuli 2018