Moonika Kitt: Autosid turundades ei räägita veel kahjuks looduse säästmisest

Moonika Kitt
Moonika Kitt

“Autode saastenäitajad aina vähenevad, masinad muutuvad loodussõbralikumaks, kuid turunduskommunikatsioonis seda infot veel ära ei kasutata, sest tarbija ei tee oma ostuotsust nende näitajate järgi.” KIA turundusjuht Moonika Kitt räägib, kuidas KIA “odava auto” mainest lahti sai, kas elektriautod ikkagi on loodusele paremad ja kuidas turundada ajal, mil brändilojaalsus väheneb.

Kvaliteedilt ja ülesehituselt on autod väga sarnased. Kuidas tänapäeval üldse autosid turundada? Brändilojaalsus on ka aina vähenev nähtus.

Tundub jah, et autod on enam-vähem sarnased nii hinnaklassilt kui ka varustuselt, kuid sõidukogemus on erinev nagu öö ja päev. Eestlased veel armastavad brände, eriti Saksa omi. Siiski olen täheldanud, et kui inimene vaatab korraks oma hoiakutest kõrvale ja proovib ka teisi marke, võib ta oma lemmiku leida ükskõik mis brändi alt. Proovisõit on kogu turundustegevuse tuum.

Ma ei usu, et automüük liiguks salongist e-poodi veel nii pea. Tegelik autotunnetus tuleb ikka siis, kui sinna sisse istud. Eeltöö võid ära teha, aga otsus sünnib autoroolis. Inimesed muutuvad aina avatumaks ja proovitakse-võrreldakse erinevaid marke.

Kas sotsiaalselt vastutustundlik käitumine on autotööstustesse jõudnud? Alles oli suur skandaal Volkswageniga, kui nad selles vallas ämbrisse astusid.

KIA töötab pidevalt selle nimel, et toota loodussäästlikumaid autosid ning vähendada saastenäitajaid ja tootmisjääke, kuid siiski ei kasutata seda infot turunduskommunikatsioonis, sest tarbija ei tee oma ostuotsust veel nende näitajate järgi. Volkswageni müük ei langenud pärast skandaali.

Kuni meil Eestis pole kehtestatud erinevaid saastemakse, mis võivad auto hinda kergitada väga märkimisväärselt, tehakse ostuotsus siiski selle järgi, mis endale meeldib ja mis hinna poolest sobilikum on. Elektriautod on üpriski kallid ja see paneb tihti ostuotsuse paika.

Millal isesõitvad autod tavapärane nähtus on?

Isesõitvatest- ja elektriautodest räägitakse igal konverentsil, aga ilmselt lähiaastatel lööb laineid siiski hübriidauto – neid pole vaja eraldi laadida, pidurdades tekitavad lisaenergiat ja saastavad vähem. Lõpphinnas odavamad kui elektriautod. Elektriautode kallis hind ongi tingitud kallist akupangast.

Täiesti isesõitva auto eelkäijaks on aga juba praegu juhiabisüsteemid, mis aitavad autot oma sõidureas hoida, kontrollivad juhi väsimus, pargivad, ohu korral pidurdavad jne. Kümme aastat tagasi poleks keegi osanud unistadagi sellistest lahendustest, aga nüüd on see kaasaaegsete autode igapäev. Täiesti mõeldav, et kümne aasta pärast sõidavad autod ise.

Kas see on müüt, et elektriautod saastavad keskkonda rohkem kui tavaautod, sest nende akude tootmine on loodusele halb?

Keegi pole tegelikult arvutanud, kuivõrd elektriautode tootmine loodust saastab. See on väga kompleksne - näiteks millest toodetakse seda elektrit, mida nad tarbivad, või kuidas saab utiliseerida aku pärast kasutamist. Põlevkivist toodetud elekter pole ju eriti keskkonnasõbralik. Eks aeg näitab, kui need praegu müüdavate elektriautode akud ükskord utiliseeritakse, milline mõju neil keskkonnale oli.

Kas autosid toodetakse tänapäeval nii, et need kestaks täpselt garantiiaeg + üks aasta?

Seda ma ei usu, vastasel juhul poleks järelturgu. Brändid ikkagi muretsevad järelturu pärast, sest see info liigub ju kiiresti kui mõni auto lihtsalt teatud aastate järel täitsa ära laguneb. Maine on tähtis. Mingid osad vajavad kindlasti väljavahetamist, aga keegi küll nii ei ehita, et auto pärast garantiiaega täitsa ära laguneks.

Küsin ka järelteenuste kohta. Miks autot remonti või hooldusesse viies jääb tihti halb maik suhu? Imehea teenindusega saaks Eesti turul konkurentidest eristuda ja kliente võita.

Kunagi oli aeg, mil autosid ei pidanud müüma, neid lihtsalt osteti. Siis ei olnud ka vajadust pöörata tähelepanu teeninduse kvaliteedile, sest nagunii oli kogu aeg järjekord taga. Näen, et Eesti automüüjate teeninduskultuur hakkab alles nüüd muutuma.

Üks peamine põhjus, miks teenindusest negatiivne kogemus saadakse, on kommunikatsiooniprobleem. Klient ei tea, mis autol viga on, keegi talle ei seleta, mida autoga tehakse või milliseid juppe vahetatakse. Või miks auto nii kaua teeninduses on. Protsess peaks olema aga igal etapil inimkeeles lahti seletatud - et klient teaks, mida tehakse, miks tehakse ja miks need jupid üldse ära kulusid.

KIA on aastaid tegelenud mainekujundusega, et saada lahti odava auto mainest. Kuidas te seda teete?

Inimeste mälu on raske muuta. Noored, kes vana KIAt ei mäleta, suhtuvad palju positiivsemalt kui vanemad, kes hindavad pigem Saksa brände. KIA tegi strateegiliselt hea lükke kui tõi turule Stingeri, seda võrreldakse premium-autodega. Stingeri tootmisesse panustati nii disaini- kui tehnoloogiameeskonna poolt meeletult palju. Mudel parandas kogu brändi mainet.

Aga mida me veel teeme, et brändi kuvandit muuta: KIA ei soovi tekitada olukorda kus autot ostetakse vaid suure allahindluse tõttu. Me ei taha näidata kunstlikult odavat alghinda ja müüa “rooli ja rattaid”, millele tuleb mõistliku varustusastme korral tuhandeid eurosid juurde maksta.

Meie “7 aastat garantiid” on lubadus, mis kehtib juba aastaid, kuid hakkab alles nüüd inimestele kohale jõudma ehk teadlikult valitakse auto juba selle järgi. Nimetatud eelisest saab aru siis, kui pärast viite aastat soovitakse auto maha müüa ja selgub, et auto saab müüa edasi kehtiva tehasegarantiiga. Järelturul lähevad sellised autod nagu soojad saiad.

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Best Marketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

JOTEL LTD is looking for a SALES MANAGER

Finesta Baltic OÜ

16. november 2018