Suur uuring: eestlased internetis ja sotsiaalmeedias aastal 2018

Kas teadsid, et sotsiaalmeedia tarbimine vähendab õlle joomist? Eestis on 1,27 miljonit internetikasutajat, mis teeb 97% elanikkonnast. Aastaga on lisandunud 72 000 uut netikasutajat. Mida eestlane internetis teeb?

Aasta-aastalt suureneb interneti osatähtsus inimese igapäevaelus. Olgu see siis seotud töö või vaba ajaga, internetikasutuse aeg ja sagedus on pidevas tõusujoones. Digimaailmast on saanud meie elu lahutamatu osa ja raske uskuda, et ligi 10 aastat tagasi olid need tehnoloogiad vaevu olemas.

Värske rahvusvahelise digiuuringu kohaselt (We Are Social ja Hootsuite) on maailmas enam kui 4 miljardit (+ 7% aastane kasv) internetti kasutavat inimest. See on rohkem, kui pool kogu rahvastikust.

Märkimisväärne fakt on see, et ligi veerand miljardit uutest kasutajatest tegid internetiga esmakordselt tutvust alles möödunud aastal. Suurima kasvu andsid siin just aafriklased.

Eesti vastav näitaja on 1,27 miljonit internetikasutajat, mis teeb 97% elanikkonnast. Aastaga on lisandunud 6% uusi netikasutajaid ehk ca 72 000 inimest.

Olulisemad statistilised näitajad Eesti digimaailmas:

Internetikasutajate arvu kasvuga on loomulikult tõsunud ka netis veedetava aja hulk. Keskmiselt veedetakse erinevate netile ligipääsu võimaldavate vidinate seltsis 6 tundi päevas. Kui nüüd teha kiire arvutus – 4 miljardit netikasutajat, 6 tundi päevas, 1 aasta -> 2018. aasta jooksul oleme netis kõik kokku 1 miljardit aastat.

Enim armastavad netis olemist tailased, nad teevad seda päevas keskmiselt 9 tundi ja 38min, USAs ja Venemaal on see näitaja ca 6,5 tundi. Marokos hinnatakse aga netivaba aega rohkem ja seal jääb see ligi kolme tunni kanti.

Eestlased internetis

Käesoleva Hootsuite uuringu põhjal kasutab 88% täiskasvanud eestlastest internetti iga päev, 10% vähemalt kord nädalas ja 2% vähemalt kord kuus.

Sellelaadseid uuringuid on teinud ka Eesti Statistikaamet. Nende numbrid jäävad sarnasesse suurusjärku. Möödunud aastal oli nende andmetel igapäevaseid internetikasutajaid 90,1%. Iga nädal netti kasutavaid inimesi 8,1%  ja kord kuus netis käivaid 1,6%.

Kui vaadata internetikasutamise tõusu aastate lõikes siis Statistikaameti andmetel oli aastal 2012 igapäevaseid 76,3%. Seega kasv on 5 aastaga ligi 14%.

2017. aasta Kantar Emor TNS Meediapäeva uuringu järgi kulutab keskmine Eesti elanik 8 tundi ja 41 minutit mõnele meediale. Internetile (erinevate portaalide ja  sotsiaalmeedia kasutus, niisama netis surfamine, YouTube, muusikateenused ning samuti ka läbi telefoni või arvuti teleka vaatamine ja raadio kuulamine) kuluv aeg päevas on 4 tundi ja 1 minut.

Leidsin ka OECD uuringu, mille kohaselt Eesti õpilased veedavad nädala sees netis keskmiselt 160 minutit, nädalavahetusel 190 min (PISA, 2015).

Mida eestlased netis teevad? (telefon vs. desktop):

  • Kasutatakse otsingumootoreid – 53 vs. 74%
  • Külastatakse sotsiaalmeediat – 48% vs. 57%
  • Mängitakse mänge – 7% vs. 13%
  • Vaadatakse videoid 39% vs. 56%
  • Otsitakse infot toodete kohta – 24% vs. 34%

Eestlaste internetitegevusi uuris ka Eesti Statistikaamet. Kodumaise uuringu numbrid on küll suurusjärguti võrreldes Hootsuite uuringuga üpris erinevad, kuid kattuvusi leiab küll.

Alexa lubab aimu saada ka sellest, mis on need leheküljed, mida eestlased enim külastavad. Nagu eelnevalt sai kirjutatud, on interneti otsinguteks kasutamine üks populaarsemaid tegevusi ja seda toetab ka Alexa andmebaasi ülevaade top lehtedest.

Kui kaevuda veel sügavamale, nö. Google’i köögipoolele, saame infot ka selle kohta, mis on need sõnad, mida eestlased enim armastavad otsingusse sisestada.

Eestlased mobiilis

Interneti kättesaadavusele on suure omapoolse panuse andnud mobiiltelefonide hindade langus. Uuteks mobiiliomanikeks sai eelmisel aastal suisa 200 miljonit inimest üle kogu maakera ja kasvuks teeb see aastaga 4%. Seega on maailmas kolmest inimesest kahel nüüd taskupõhjas telefon. Kusjuures enam kui pooled neist seadmetest on ka nutikad.

Sedasi on lihtsamini võimalik nautida ka internetiühendust lauaarvuti asukohast sõltumata. Olgu faktina toodud siin see, et suurimat sotsiaalmeediavõrgustikku, Facebooki, külastab aktiivselt telefoni kaudu maailmas 95,1% kasutajatest!

Eesti mobiiltelefonide kasutamise näitajad on muljetavaldavad. 1,05 miljonit inimest kasutab just seda internetis käimiseks. See on 80% kogu Eesti populatsioonist. Samas on unikaalsete kasutajate juurdekasv aastaga olnud kõigest 1% ehk ca 11 000 inimest.

Statistikaameti uuringu kohaselt kasutab suisa 97% Eesti noortest vanuses 16-24 aastat internetis käimiseks just mobiili. Mõtlemapanev tulemus oli aga Kantar TNS uuringus. Nad küsitlesid 56 eri riiki ja nende uuringu andmetel tunneb 34% 16-24 aastastest noortest, et nad kasutavad oma mobiiltelefoni liiga palju...

Mida eestlane telefoniga veel teeb?

  • 74% kasutab telefoni äratuskellana,
  • 53% teeb sellega pilte või videoid,
  • 38% tutvub ilmateatega,
  • 34% kaeb uudiseid,
  • 25% kasutab telefoni päevikuna ja kohtumiste üles kirjutamiseks,
  • 10% koostab liste (poe-, ülesannete- jne),
  • 6% loeb e-raamatuid või e-ajakirju,
  • 4% jälgib oma tervist, toitumist ja/või aktiivsuse taset.

Olgu siin välja toodud TNS Emori uuringu tulemus, mille kohaselt aina enam eestlasi istuvad teleri ees pult ühes, mobiiltelefon internetis käimiseks teises käes. See protsent pidavat olema 16-44-aastaste seas rohkem kui 60.

Sotsiaalmeedia

Sarnaselt kõigi teiste numbrite tõusuga ei ole ka sotsiaalmeedia kasutamine oma kasvuga tagasihoidlikuks jäänud. Iga päev lisandub maailma ligi 1 miljon uut kasutajat ehk ca 11 uut sotsiaalmeedikut igas sekundis. See teeb rohkem kui 3 miljardit (aastane juurdekasv +13%) igakuist kasutajat üle maailma. Suurim kasvaja oli siin möödunud aastal Saudi-Araabia (32%), kelle kandadele astus India (31%).

Oluline on märkida ka seda, et Facebooki kasutajate kasv ei ole tulnud mitte vaid noorema põlvkonna arvelt. Näiteks 65+ vanuses inimeste arv on kasvanud aastaga 20%. Noorte seas oli see kasv möödunud aastal vaid 5%.

Facebook on endiselt säilitanud oma liidripositsiooni üle maailma (2,2 miljardit kasutajat). Hõbedaselt kohalt leiame YouTube’i ( 1,5 miljardit kasutajat) ja pronksi kohta jagavad suhtlusäpid WhatsApp ja FB Messenger, mõlemad 1,3 miljardi kasutajaga.

Teistest Eestis tuntumatest keskkondadest leiame Instagrami 7. kohalt (800 miljonit), Twitter hoiab 11. positsiooni (330 miljonit), Eestimaa uhkuse Skype’i leiame väärikalt 13. kohalt (300 miljonit). 14. on LinkedIn (260 miljonit), 16. Snapchat (255 miljonit) ja 19. Pinterest (200 miljonit).

Sotsiaalmeedia tarbimine vähendab õlle joomist

Põneva seoses sotsiaalmeedia tarbimise suurenemise ja õlle vähenemise vahel tegi Kantar TNS. Põhjuseid selleks on mitu.

  1. Sõpradega saab suhelda nüüd ka kodus olles, seega puudub vajadus pubides ja kõrtsides kohtumas käia.
  2. Õllekõhuga Instagrami pildid palju populaarsust ei kogu. Seega peetakse varasest enam lugu tervislikest eluviisidest ja heast välimusest.
  3. Kartus teiste poolt tehtud piltidega, kus oled purjus peaga peale jäänud,  sotsiaalmeediasse jõuda.

Eestlased sotsiaalmeedias

Nagu allolevast tabelist näha, enam kui pooled eestlased armastavad külastada sotsiaalmeedia kanaleid. See protsent on 55 kogu rahvastikust ehk 720 000 inimest. Meie kasutajate juurdekasv aastaga on olnud aga „kõigest“ 9% ehk 60 000 inimest.

Ca 46% meist eelistab sotsiaalmeediasse minekuks kätte haarata telefoni.

Igakuised aktiivsed sotsiaalmeediakasutajad Eestis:

Eestlased Facebookis

Kui eestlane on sotsmeedias, siis üks kanal, kus ta kindlasti hingekirjas on, on Facebook. Kontosid lisandunud 9% ja kasutajate seast leiab enam naisi kui mehi. Maailma vaates on numbrid vastupidised – mehi on 56%, naisi 44%.

Vanuseliselt on meid enim Facebookis 25-34 aastaste seas, vähim 65+. Kui kiigata laia maailma, siis ka seal on see vanuseline jaotus sarnane Eestile.

Põneva statistikana võib veel välja tuua selle, et eestlastest Facebooki kasutajad on enim abielurahva (38%), vähim kihlatute seas (4%). Kuid tähele tuleb siin panna, et tegemist on andmetega, mida inimesed ise on esitanud. Kõik inimesed ei soovi avaldada oma suhtestaatust, seega neid siia arvestusse ei ole pandud.

Numbrilist ülevaadet saab uurida ka haridustaseme kohta, kuid samamoodi tuleb ka siin tähele panna, et need on inimeste endi poolt esitatud andmed - kes seda avaldada ei ole soovinud, neid arvesse ka ei võeta.

Samuti võimaldatakse meil aimu saada ametikohtadest. Selle järgi on enim Facebooki kasutavatest eestlastest (kes on oma ametist teada andnud) meelelahutuse, kunstide, juhtimise ja spordivaldkonnaga seotud (21%).

Vaatame, millist kasulikku infot on Facebookis leida ettevõtjatele ja/või ettevõtluse kohta.

Metrix.station.ee lehelt saab kätte sealse andmebaasiga liitunud ettevõtete populaarsemad lehed. Olen koolitusi tehes seda tabelit jälginud ligi aasta ja esikümme on olnud üsna stabiilne terve selle aja jooksul.

Kirjutan küll, aga kas keegi loeb ka neid postitusi?

Ettevõtluse seisukohalt on oluline teada ka tehtava postituse ulatust. Kas on oma aega ja raha mõtet panustada üldse siia keskkonda?

Oleme korduvalt  kuulnud, kuidas orgaaniline reach (postituse ulatus ilma rahalist toetuse panemata) ja engagement (postitusega seotus) on muutunud üsna nullilähedaseks. Eriti viimase Facebooki uudise valguses. Ülemäärase optimismi jaoks tõesti põhjust ei ole, kuid mis parata, tuleb hakkama saada ka nende numbritega.

Eesti lehtede keskmine igakuine like’ide muutus on +0,05%, maailma sama näitaja aga +0,2%. Ka muudes numbrites jääme maailma keskmistele tublisti alla. Postituse ulatus reach vs. lehe like’ide suhe on Eestis 6,8%, maailma sama aga 10,7%. Makstud levi vs üleüldine levi Eestis on 23,6%, maailma keskmine siin on aga 26,8%.  

Seega ettevõtetel arenguruumi on. Küsimus on aga selles, et kas oleks vaja teha paremaid postitusi, mis inimesi kaasa mõtlema panevad? Või on meie inimesed lihtsalt sellise olemusega, et nad ei taha oma sõna sekka öelda ja laiale ilmale oma meelsust näidata?

Kõige suuremad vahed tulevad aga järgmise kahe näitajaga.

  • 0,5% on Eestis suhe keskmise orgaanilise leviku vs lehe meeldimiste vahel. Maailma keskmine sama näitaja on aga koguni 8%.
  • Kui Eestis kasutab 11,2% lehtedest tasulist reklaami võimalust, siis maailmas on sama näitaja 22,1%.

Samas äsja ilmunud Kantar Emori analüüs näitab, et eelmisel aastal liikust Eestist välja 9,12 miljonit eurot reklaamiraha. Kusjuures Google`isse ja Facebooki panustatud summad kasvasid võrreldes 2016. aastaga ligi 40 protsenti ehk 2,5 miljoni euro võrra. Kohalik internetireklaami turg kasvas samuti, kuid 8,3 protsenti ja 20,13 miljoni euroni. Seega Eesti veebireklaamiturult läheb rohkem ja kiiremini raha välja, kui seda lisandub kohalike kanalite käibesse.

Kõikjal räägitakse, et Facebookis on vaja rohkem ja rohkem teha videoid, sest need on parimad magnetid. Vaadates aga Eesti statistikat, meil nii ei ole. Suurima kaasatuse saavad siin hoopis pildid, järgnevad viited, seejärel staatuseuuendused ning viimaselt kohalt leiab alles videod.

Rahvusvaheliselt on aga järjekord selline: 1. videopostitused (5,23%), 2. fotod (4,42%), 3. lingid (3,9%) ja 4. kohalt leiab staatuseuuendused (3,7%). Kõikide postituste tüüpide keskmine aga 4,2% meie 2,93% kõrval.

Siin võib olla üheks põhjuseks aga ka Eesti videosisu nappus võrreldes muu maailmaga.

Kokkuvõtteks

Nii nagu mujal maailmas, on ka Eestis interneti ja sotsiaalmeedia kasutamine korralikus tõusujoones. Seega on siin mõttekoht neile ettevõtetele, kes siiani on võtnud neid keskkondi kui teisejärgulisi müügikanaleid. Soovides ajaga kaasas käia ja säilitada/laiendada oma ostjaskonda, on oluline kursis olla käesolevate trendidega, teha neist omad järeldused ja mõelda, kuidas neid suundumisi enda kasuks tööle panna.

Loe lisa ja vaata rohkem graafikuid: Suur uuring – eestlaste interneti ja sotsiaalmeedia kasutus aastal 2018

Autor: Brit Mesipuu, Milos

Brit Mesipuu
Brit Mesipuu

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Best Marketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

JOTEL LTD is looking for a SALES MANAGER

Finesta Baltic OÜ

16. november 2018