Loov reklaam peab olema ka vastutustundlik

Lucas Boudet
Lucas Boudet

Millised reklaamid on tänapäeva Euroopas lubatud, millised keelatud? Küsimustele vastab Euroopa Reklaamistandardite Alliansi (EASA) peadirektor Lucas Boudet.

EASA on reklaamitööstuse eneseregulatsiooni organisatsioon. EASA allorganisatsioonid on olemas enamikes Euroopa riikides, aga mitte Eestis.

Milliste reklaamide kohta peamiselt kaebusi esitatakse?

Perioodil 2012-2016 oli peamiseks kaebuse esitamise põhjuseks eksitav reklaam, aga selle osakaal on 50%-lt langenud 40%-le. Sündsusega seotud küsimused on seevastu tõusutrendis, olles tõusnud 24%-lt 37%-le, ja olles seega kaebuste esitamise põhjustes teisel kohal. 

Selle 37% sees oli 2016.a esikohal „ebasobiv reklaam lastele“ (46%), teiseks „soolised küsimused“ (24%), ülejäänud osa olid üldisemad kaebused.

Reklaamitegijad kaebavad tihti, et reklaami keelamine või piiramine piirab ühtlasi nende loominguvabadust. Kuidas leida õige tasakaal selle vabaduse ja puudutatud grupi huvide vahel?

Loomeprotsess peab olema vastutustundlik. Ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et vastutustundlikkus mõjutaks loovust pärssivalt. Kujundlikult öeldes maalib ka kunstnik pildi raami sisse. Age see ei tähenda, et ta ei saaks loov olla, loovusele on alati ruumi ja samal ajal saab olla ka sotsiaalset vastutustundlik. Loovtöötajad peaksid aru saama, et nad ei tohi kedagi solvata.

Sotsiaalse vastutustundlikkuse reeglite austamine ja ettevõtte lubadustest kinni pidamine ei takista kampaaniatel tippauhindu võitmast, pigem vastupidi!

Eneseregulatsioon on väärtuspõhine, see ei ole ainult hea viis paremini tarbijaga kontakti saada, vaid aitab ka kõige loovamaid talente püüda.  Inimesed hoolivad praegu väga sellest, milliste väärtustega on ettevõte, kus nad töötavad.

Kui vaadata loovauhindade võitjaid, siis on tihti näha, kuidas brändid seisukohti võtavad. Näiteks mõned on aktiivselt geide pooldajaid, samas kui sallimatumad inimesed neid brände seetõttu lausa vihkavad. Kas näed selles probleemi?

Leian, et kui brändil on kindlad väärtused ja nende eest ka seistakse, siis peaks see olema tarbijate poolt austatud. Ei näe selles probleemi.

Tuleb vaadata, kui palju neid kaebusi on ja millised on selle riigi aktsepteeritud standardid ja seadused. Üldiselt ei ole see probleem ja sedasorti kaebusi väga ei ole. Võib juhtuda, et bränd võib selliste reklaamidega kaotada tarbijaid, kes ei jaga samu väärtusi, kuid kaebusi selle kohta otseselt ei esitata.

Veel üks küsimus, mis puudutab soolisi stereotüüpe, eriti kui reklaam on suunatud lastele. Näiteks hiljuti oli ühel kaubandusketil jõulureklaamid, kus tüdruk sai kingituseks baleriini ja poiss mikroskoobi ja seetõttu tekkis diskussioon, miks peab lapsi niimoodi soost lähtuvalt baleriinideks või teadlasteks suunama. Kas näed sellises probleemis kasvavat trendi?

Me näeme selle probleemi kasvamist kogu Euroopas üleüldiselt, aga siin tekib küsimus: „Mis on reklaami roll?“ - kas peegeldada ühiskonda või prognoosida tulevikuühiskonda? Samuti tuleb vahet teha konkreetsel tootel ja sellel, kuidas seda kuvatakse läbi reklaami. Kuid tõsi ta on, et tänapäeval peaksid turundajaid hoolimata tootjate nö soolisest lahterdamisest püüdma peegeldada muutusi ühiskonnas.

Meie organisatsiooni koodeks kutsub üles inimväärikuse austamisele: „Turundus ja kommunikatsioon ei tohiks õhutada või läbi sõrmede vaadata ükskõik millisele diskrimineerimisele, mis lähtub rassist, rahvuslikust päritolust, religioonist, soost, vanusest, puudest või seksuaalsest orientatsioonist“.

Siinkohal viitaks Mittestereotüüpse Liidu algatusele.

Aga milleks on üldse eneseregulatsioon vajalik? Miks ei võiks tarbijate kaebusi lahendada näiteks tarbijakaitseamet?

Sellel on erinevad põhjused. Esiteks tarbijausalduse tekitamine ja näitamine, et tootjatel ja tarbijatel on tegelikult ühised huvid. Teiseks see, et võimalikult kiiresti vaidlusi lahendada. Mõne asja läbivaatamine võib kohtus olla kuude- või isegi aastatepikkune, aga eneseregulatsiooni puhul on statistiliselt 77% kaebusi läbi vaadatud ühe kuu jooksul ning 91% kahe kuu jooksul. Seega on see oluliselt kiirem ja odavam viis tarbija jaoks.

Mis puudutab näiteks sündsust, siis paljuski on küsimus ka kultuurilises taustas, mille puhul on eneseregulatsioon palju paindlikum, tõhusam ja altim reageerima.

Euroopa Reklaamistandardite Alliansi juht Lucas Boudet koos EPICA Awardsi sisujuhi Mark Tungate’iga lahkavad 29. märtsil Tallinnas Passwordi konverentsil kuuma teemat: "Millised reklaamid on tänapäeva Euroopas lubatud, millised keelatud?".

Arutlusele tuleb:

  • kuidas on reklaamikultuur viimase 30 aasta jooksul muutunud
  • kuidas muutused ühiskonnas peegelduvad reklaamis
  • ärritav ja solvav reklaam
  • kuidas olla loov ja kombata piire ilma reklaamieetikaga vastuollu minemata
  • näiteid erinevates Euroopa maades keelatud reklaamidest koos põhjenduste ja analüüsiga

Tule osalema!

PASSWORD 2018
www.password.ee 
28. - 29. märts 2018
Nordea Kontserdimaja
Apollo Kino Solaris

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Best Marketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

RICH Marketing Team is looking for a DIGITAL & MARKETING SPECIALIST

Rich International Creative Haircare OÜ

18. märts 2018

Hansapost otsib ONLINE KAMPAANIA JUHTI

Hansapost OÜ

07. märts 2018

Perton Ehitus otsib TURUNDUSSPETSIALISTI-PROJEKTIJUHTI

Perton Ehitus OÜ

01. märts 2018