Kuidas Holland ja Taani meelitavad endale välistalente?

Nikolaj Lubanski
Nikolaj Lubanski

Taani ja Holland on viimastel aastatel paistnud silma kui riigid, mis tegelevad strateegilisel tasemel sellega, et meelitada piirkonda rohkem välisspetsialiste. Work in Estonia programmi projektijuht Leonardo Ortega uuris lähemalt, mis nende edu taga seisneb.

Nikolaj Lubanski on 4 aastat tegelenud talentide meelitamisega Taani pealinna Kopenhaagenisse.

Yvonne van Hest tegeleb talentide meelitamisega Eindhovenisse Hollandis.

Kui paljud regioonid tegelevad aktiivselt oma piirkonna turundamisega?

Nikolaj: Kui vaadata Global Talent Competitiveness Index´it, saab riigid jaotada kolme gruppi. Esimesse gruppi kuuluvad need riigid, kus talentide meelitamine on justkui pärand. Näiteks London, New York ja San Francisco on viimased paarsada aastat olnud loomulikud tõmbekeskused. Need piirkonnad ei pruugigi tänapäeval selleks midagi erilist teha, aga neil on ajalugu. Näiteks meie (Taani, toim) ei saa kunagi New Yorgiks ja me ei ürita nendega konkureerida.

Teise gruppi kuuluvad riigid, kes üritavad midagi talentide ligimeelitamiseks teha ja võistlusega kaasas käia.

Ja kolmandaks on riigid, kes on päriselt viinud ellu projekte ja käivitanud sisukamaid programme talentide ligimeelitamiseks. Neid on käputäis. Nad peavad palju vaeva nägema, sest nad on halvas stardipositsioonis võrreldes esimese grupi piirkondadega. Tublit tööd teevad Iirimaa, Holland, eelkõige Eindhoven ja Amsterdam, ning ka Berliin paistab üha rohkem silma.

Yvonne: Ja ka Eesti. Ma tean Eestist vähe, aga ma tean teie e-brändist: e-residentsus, e-valitsus, küberturvalisus jne. Teil on tugev eripära olemas ja talentide ligimeelitamise seisukohast on hea, et teil on selline eristuv külg. Selline asi huvitab IT-spetsialiste, kes on teatavasti teie üks oluline sihtrühm. Tuleb vaid julgeda oma eripära esitleda.

Yvonne van Hest
Yvonne van Hest

Milliseid riike peate talentide ligimeelitamiseks parimaks? Mida nad teevad teisiti?

Nikolaj: Ma tooksin välja Iirimaa, sest nad on talentide ligimeelitamise sidunud väga kenasti välisfirmade peibutamisega. Nad on loonud maksusoodustused ja igasugused erinevad initsiatiivid, mis firmadele meeldivad. Kuigi, olgem ausad, laiem Iiri üldsus on hakanud kahtlema, kas on õiglane luua välismaalastele soodsamaid tingimusi kui kohalikele.

Yvonne: Oi, neid näiteid on väga erinevaid. Mulle isiklikult väga meeldib, mida Kopenhaagen teeb. Muidugi ka Singapur. Ma tean, et mitmes riigis on just viimastel aastatel talentide ligimeelitamiseks palju ära tehtud – näiteks Soomes ja Dubais. Kanada Waterloo piirkond suudab meelitada korralikult välisinvesteeringuid, sest neil on hea talendipank olemas.

Te mõlemad tegelete oma koduriigi ühe piirkonna promomisega välistalentidele. Miks olete otsustanud reklaamida just ühte piirkonda, mitte kogu riiki?

Yvonne: Tundsime, et meil on vaja eristada Einhoven muust Hollandist. Võrreldes Amsterdami ettevõtetega on Eindhoveni ettevõtetel hoopis erinevad vajadused, sest siin on palju kõrgtehnoloogilisi firmasid – kutsume seda „Brainport Region“. Sellepärast tulevad siia piirkonda ka väga kõrge tasemega IT-spetsialistid, kes on teise profiiliga, teiste vajaduste ja ambitsioonidega inimesed kui näiteks pehmete IT-oskustega inimesed Amsterdamis.

Nikolaj: Kopenhaageni piirkond on piisavalt suur ja tuntud, et seda kui eraldi piirkonda reklaamida. Hakkasime tegema koostööd Rootsi lõunaosaga ning tänu sellele saame öelda, et Greater Copenhagen piirkonnas elab 3,5 miljonit inimest. Tänu Rootsi ja Taani koostööle saame rääkida nüüd palju suuremast Kopenhaageni piirkonnast ja meie poole vaatavad suured välisfirmad, näiteks General Electric, kes varem oleks meid väiksuse tõttu kohe valikust kõrvale jätnud. Välisinvesteeringute toomine on meie jaoks väga oluline. Kopenhaagenist hakati teistmoodi mõtlema ja oleme atraktiivsemad nii firmadele kui talentidele. Samamoodi võiks ka Eesti mõelda, et kas näiteks Soomega niigi tugevate majandussidemetele lisaks võiks teha koostööd ka talentide ligimeelitamise nimel? Tasub analüüsida.

Mida täpsemalt talentide ligimeelitamiseks teete?

Yvonne: Meil on oma veebileht ja online ning offline-kanalite abil toome inimesi siia veebilehele. Teeme erinevaid turunduskampaaniaid sotsiaalmeedias ning turunduskampaaniaid konkreetsetele ametikohtadele. Viimast teeme enamasti koostöös ettevõtetega, seega otseselt värbamisega me ise ei tegele. Meie eesmärk on saada iga aasta vähemalt 1000 uut inimest piirkonda tööle, sest firmadel on nii palju inimesi vaja.

Nikolaj: Peamiselt korraldame sihitud värbamiskampaaniaid (online) ja käime paar korda aastas välismessidel koos tööandjatega värbamas. Lisaks on meie roll olla Talent Attraction teemade eestvedaja – hoiame end pidevalt uute trendidega kursis. Hoolitseme selle eest, et avaliku- ja erasektori organisatsioonid oleksid laua taga koos ja et meie tegevus oleks ajendatud tööandjate reaalsest vajadusest, mitte nii nagu osades teistes Taani avalikes ametiasutustes, et tehakse teenuseid, mida eraturg ei vaja.

Kuidas mõõdate oma töö tulemusi?

Yvonne: Meil on kolm peamist mõõdikut. Esiteks veebilehe külastajate arv. Teiseks vaatame kui paljud klikivad veebilehel olevatel tööpakkumistel. Kolmandaks mõõdame seda, kui paljud inimesed jätsid meile oma CV.

Mis teeb talent attraction-i teie arvates keeruliseks?

Nikolaj: Põhimõtteliselt on see nagu tavaline turundus. Lihtsalt toode on teine, väga kompleksne, sest hõlmab füüsilist elukohta, infrastruktuuri ja samas ka kultuuri, sh ka töökultuuri, tulevikuvõimalusi jne. Sellepärast räägin palju autentsusest – tegeledes talent attractioniga peab oskama lubada seda, mis sul on hetkel olemas, ja seda, kuhu poole liigud.

Yvonne: Keeruliseks teeb meie töö see, et me peame ehitama brändi koos väga mitme osapoolega, kellel on tihtipeale erinevad huvid: firmadega, kodanikega, koolidega, riigiametnikega jne. Tuleb tegeleda kogu keskkonnaga.

Kas erinevad Euroopa piirkonnad peaks omavahel rohkem koostööd tegema?

Yvonne: Jah, ma usun, et meie väikses Euroopas peaksime tegema kindlasti rohkem koostööd. Me küll konkureerime üksteisega, kuid päeva lõpuks valivad talendid ikkagi ise, kuhu nad tahavad minna. Euroopa on tugevam kui me teeme koostööd ja arendame näiteks eri riikide vahel liikumise lihtsust ja meelitame üheskoos talente kolmandatest riikidest. On palju kolmandaid riike, kus on kõrgete oskustega inimesed ja kelle tarkusest ja oskusest oleks Euroopas palju kasu.

Autorid: Leonardo Ortega ja Kaisa-Triin Kosenkranius (mõlemad Work in Estonia tiimist).

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Best Marketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Viasat otsib TURUNDUSJUHTI

Viasat AS

05. märts 2018

BORG otsib TEGEVJUHTI

BORG OÜ

02. aprill 2018

Martem otsib TURUNDUS- JA ARENDUSJUHTI

Finesta Baltic OÜ

26. veebruar 2018