Marko Siller: ringmajanduses saavad tootjatest üha enam teenusepakkujad

Marko Siller
Marko Siller

Maailma mastaabis saavad suured tegijad aru, et loodusresurss pole tõepoolest lõputu. Äri tahab aga tegemist. Lahenduse otsimisel on jõutud ringmajandusmudelini. Praegusel hetkel on tegemist veel nö tulevikuteemaga, kuid siin-seal on see jupikaupa praktikasse jõudnud. Mis see on ja kuidas mõjutab ringmajandus senise turunduskommunikatsiooni aluseid, räägib Marko Siller ettevõttest Sustinere.

Sõna ringmajandus vihjab juba suuresti sellele, millega on tegemist: idee on vähendada liigset tarbimist ja prügitekkimist läbi selle, et tõsta toodete väärtus võimalikult kõrgeks ja võimaldada neid pärast täies mahus taaskasutada. 
 
Ringmajanduse üks alusmõte on selles, et inimene enam ei oma, vaid pigem rendib toodet/teenust. Kuidas on sinu arvates meie ühiskond selliseks mõttemuutuseks valmis? Mulle tundub, et meil on toodete omamisel veel tähtis roll identiteedi kujundamisel. Inimestel on omamisvajadus.
 
Aga võtame jagamismajanduse - see ju muudab käitumisnorme ja harjumusi. Ja ringmajandusel ongi sellega lähedane seos. Noore põlvkonna tarbijad on omamise osas kindlasti teistmoodi hoiakutega ja usun, et sammhaaval tuleb seda üha enam. Ringmajanduse mõte on selles, et rentimine teeb inimese jaoks protsessi lihtsamaks ja mugavamaks - näiteks ei pea muretsema, kust leida enda omanduses olevale külmkapile remondimees. Annad külmkapi rentijale (kes ühtlasi on ka tootja või nö müüja) teada ja tema hoolitseb paranduse eest. Sama siis kui soovid uuema seeria külmikut. Ideaalis peaks see muutma kvaliteetsemate toodete enda kasutusse saamise ka taskukohasemaks.

Ringmajandust kultiveerib ka soov säästa keskkonda reostumise eest. Keskkonnareostus võib inimeste jaoks olla abstraktne probleem - igapäevaselt ei näe, et loodus kannataks vms. Kas masstoodete tarbija on muutmas oma arusaama tarbimisest ja valmis maksma asja/teenuse eest rohkem, et keskkonda säästa? Mis võiks olla tema motivatsiooniks?
 
Mulle meeldib ütlus, et ringmajandus peab tarbija jaoks tegema lahenduse ägedamaks, mugavamaks ja taskukohasemaks. Need on motivaatorid. Ent võtame näiteks Tesla. Seal on ju keskkonna-tegur osa vundamendist. Aga kindlasti kasvab segment, kelle jaoks oma ostu keskkonnamõju tähtis on. Taaskord - noored, jõukamad, naised. Nielseni uuringud näitavad, et umbes veerand eestlastest on vastutustundlike toodete eest valmis rohkem maksma. Iseasi kui paljud seda rahakotti avades meeles peavad. Massitarbija jaoks ei ole keskkonnasääst kindlasti eesmärk omaette, küll aga tõuseb see teemaks premium-brändide puhul ja toodetes, mis ihule lähemal (lasteriided, kosmeetika, kodu/sisustus).

Kuidas erineb turunduskommunikatsioon tava- ja ringmajanduse puhul? Kas sellised märksõnad nagu identiteet, soovid ja lojaalsus saavad uue tähenduse või kaotavad üldse oma positsiooni turundamisel?
 
Ma ütleksin, et ringmajandus pakub hoopis uued võimalus kliendisuhte ja -lojaalsuse kasvatamisel. Müüd inimesele diivani. Kui lapsed mürades selle käetoe lahti murravad, pakud parandusteenust. Ei pea ära viskama. Nelja aasta pärast aitad kliendil katta diivani uue ja värske riidega. Klient õnnelik. Diivan kestab edasi. Kui diivaniomanik lõpuks uut tahab, siis võtad vana diivani tagasi ja pakud vastutasuks kliendile uue ostmisel soodushinda (ja tema vana diivani vuntsid taas üles ning müüd teisel ringil maha). Ja oledki eluaegne diivanitarnija. Selle eelduseks on muidugi kvaliteetne disain ja toode.

Kuidas muutub ringmajanduse puhul konkurents?
 
Lai küsimus. Tootjatest saavad üha enam ka teenusepakkujad. Tekib vajadus teistmoodi koostööks - kes tegeleks kliendisuhtlusega? Tarbijast saab tarnija - see, kellele tema otsustab oma kasutatud asja (või sorteeritud jäätmed) tagastada, saab väärtusliku ressursi omanikuks, mida kasutada uue materjalina (kulu kokkuhoid). Eks põhjalikumast ringmajandusest oleme veel kaugel, ent pikas vaates võidavad need, kes julgevad täna katsetama hakata. Lähiajal loob ringmajandus võimaluse väikestel brändidel koduturul eristuda ning rikkamatesse riikidesse eksportides sealse turu ootustele vastata.
 
Milline on hetkel ringmajanduse seis Eestis? Kas Eesti on võrreldes teiste riikidega selles vallas pigem esirinnas või liigume mujal maailmas levivate trendidega lihtsalt kaasa?
 
Seis on hästi energiasäästu ja jäätmete sorteerimise keskne. Riigina oleme kindlasti alles äraootaval seisukohal. Ettevõtete hulgas on aga häid näiteid - ühed selgest talupojamõistusest, teised detailideni läbi mõeldud brändi arendamisest tulenevad. Eks ka globaalselt suured tegijad alles otsivad ja katsetavad. Väikesed on kiiremad ja paindlikumad neile sobivaid lahendusi leidma.
 
Meie täielik potentsiaal peitub aga hoopis oskuses rakendada ringmajandus meie IT-tugevuse vankri ette. Miks mitte ei võiks Eesti uus narratiiv ühendada suurte globaalsete väljakutsete lahendamist ja infotehnoloogiat. Ringmajandusel on teoorias potentsiaali lahendada väga suuri globaalseid ühiskondlikke probleeme - näiteks toidu, puhta joogivee ja mitmete tootmisressursside nappus kasvava tarbimisega maailmas. Suurte asjade lahendamise eest ollakse valmis maksma suurt raha. Nutikad süsteemid ja platvormid on üks võtmekohti lahenduste loomisel. Meie võimalus. Me ei tohiks ses osas küll Põhjamaadele alla jääda, kes täna on maailma liidrid jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel.

Too näiteid valdkondadest, kus ringmajandusmudel on edukalt kasutusel.
 
Tundub, et rõivatööstus katsetab kõige enam, mööblitootjad ka - tootmisjääkide kasutamine, uue ringi jaoks väärindamine, parandamine, rendilahendused. Jaekaubandusel on nn turuplatsina kindlasti kandev roll kasutatud asjade kokku kogumisel. Puit, paber, plast ja teised sektorid, kus on tavatingimustel suur keskkonnamõju, taaskasutavad materjale. Ka meie põlevkivisektor tahab otsida lahendusi, kuidas keskkonda koormavaid jäätmekoguseid kusagil mujal väärtuslikumalt kasutusse suunata. Ehitus ja kinnisvara arvestavad sellega oma lahenduste loomisel. Põnevaid näiteid on toiduainetööstusest, mille jääkidest saab hoopis materjal aksessuaaridele. Muide, ka esimesed linnad on võtnud suuna ringmajandusele - näiteks ehitustegevus võiks vanu hooneid lammutades ja ehitades materjale ringluses hoida.

sustinere.ee

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Best Marketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Bonava otsib KOMMUNIKATSIOONI- JA TURUNDUSSPETSIALISTI

Bonava Eesti OÜ

27. november 2017

Aatrium Sisustuskaubamaja otsib TURUNDUS- JA MÜÜGIJUHTI

Aatrium Sisustuskaubamaja AS

30. november 2017

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017