Brandenburgi lennujaam: Saksamaa suurim häbiplekk peale Hitlerit?
Brandenburgi lennujaama lindilõikamist edasi lükatud neli korda. Esialgne maksumus jäi kahe miljardi euro kanti, täna räägitakse juba kaheksast miljardist. Kõikide numbrite taga podiseb keeruline korruptsiooni ja ebapädeva projektijuhtimise kompott, millele lisab vürtsi kohalike kasvav schadenfreude (kahjurõõm). Brandenburgi lennujaama fiasko lõhub kogu maailma ettekujutust ‘’täpsetest’’ sakslastest.
Brandenburgi lennujaam (BER) on alles ehitatav rahvusvaheline lennujaam Berliinis, mille avamine (vaatamata korduvale edasilükkamisele) toimub tõenäoliselt 2018. aastal. Uus lennujaam hakkab asendama kolme varem tegutsenud lennujaama: Tegelit, Tempelhofi ja Schönefeldi. Lennujaamal on võimalik teenindada 30–50 miljonit reisijat aastas ning sellest saab liikluskoormuselt kolmas lennujaam Saksamaal ja 13. Euroopas.
Kui neutraalsusest taganeda ja lennujaama lugu lähemalt uurida selgub, et Willy Brandti nimelise lennujaama saaga on põnevam kui nimekaimu elulugu. Planeerimine sai alguse pea 20 aastat tagasi. Ehitust alustati 2006. aastal ja avamine pidi aset leidma 2011. aasta novembris. Nüüdseks on lindilõikamist edasi lükatud neli korda. Esialgne maksumus jäi kahe miljardi euro kanti, täna räägitakse juba kaheksast miljardist. Kõikide numbrite taga podiseb keeruline korruptsiooni ja ebapädeva projektijuhtimise kompott, millele lisab vürtsi kohalike kasvav schadenfreude (kahjurõõm). Brandenburgi lennujaama fiasko lõhub kogu maailma ettekujutust ‘’täpsetest’’ sakslastest. Meie ees on tragikoomiline lugu stiilis Võimalik vaid Venemaal Saksamaal. Mis siis ikkagi valesti läks?
OHUTUS ENNEKÕIKE
Kui käsitleda Brandenburgi juhtumit projektijuhtimise seisukohast, siis ilmselgelt astuti kolossaalselt ämbrisse veel projekti algfaasis. Esiteks oli asjaga seotud liialt palju osapooli: riiklikud organid, linnapea, lennufirmad, linnaelanikud, ettevõtjad, töötajad, parasjagu opereerivad lennujaamad jpt. Kõik üritasid tekki enda poolele kiskuda. Paralleelselt hakkas lennujaama esialgne projekt muutuma. Ühe suurosaniku palvel lisati lennujaamale kõigepealt kaks tiiba ja seejärel veel terve korrus (suurendamaks kaubandus – ja toitlustuspinda).
Kvaliteedi tagab teatavasti pidev kontroll. Paraku selgus vahetult enne 2011. aasta avamist, et lennujaama tuletõrje häiresüsteem ja suitsuandurid on vigased. Deutsche Welle andmetel oli valesti paigaldatud 90 km kaableid, 4000 ust oli valesti nummerdatud, eskalaatorid olid liiga lühikesed – kõikvõimalikke vigu leiti väidetavalt 40 000. Seni on sarnastel põhjustel avamist nihutatud neli korda ja lõppu ei paista tulevat. Kõikide nende numbrite taustal lekkis meediasse info, et nõuetele mittevastava tuletõrjesüsteemi ühel projekteerijal Alfredo di Maurol puudub vajalik inseneriharidus.
AVAMEELNE KÕNEISIK JA VEREHIMULINE MEEDIA
Sakslased võivad küll pisut kuivad tunduda, kuid sellises mastaabis seebiooper ei jätaks kedagi külmaks. Neljakordne eelarve ajas linnaelanikel harja punaseks. Pärast petisest inseneri avalikustamist pidi tagasi astuma Berliini linnapea Klaus Wowereit. Kuskil taustal tiksusid paralleelselt kõlakad korruptsioonist. Kommunikatsioonitudengid teeksid siinkohal kaustikusse märkme: ‘’PR-kriis riiklikul tasandil’’. Kõikide sündmuste vältel hoidis BERi pool väga kaitsvat ja kohati isegi valelikku hoiakut. Probleeme vaikiti lihtsalt maha. Möödunud aastal leidus lõpuks isik, kellel salatsemine üle viskas. Lennujaama ehitusprojekti pressiesindaja Daniel Abbou ütles meediale otse välja, et jutt igasugusest edukast ehitusest on täielik bullshit ja ta imestab väga kui lennujaam üldse kunagi avatakse. Abbou sai loomulikult nende sõnade järel kinga. Ilmselgelt hõõrub meedia kogu loo vältel aplalt käsi. Ühe väljaande kodulehel loendab taimer lennujaama mitte-avamisest möödunud päevi. Ilmselt võib lennujaama esindajatele kõige rohkem ette heita just nigelat kommunikeerimist. Tegemist on maksumaksja rahaga. Kui numbreid suudame veel kuidagi alla neelata (olgu tegemist kahe või viie miljardiga – summad on lihtsa inimese jaoks hoomamatud), siis salatsemist mitte.
Kui lennujaama saatus on hägune, siis ühes võime ikka kindlad olla: selleks hetkeks, kui Eesti turundajate delegatsioon Berliini jõuab, on Brandenburgi lennujaam järjekordsed 51 miljonit eurot nahka pistnud (kuus läheb BERi ülalpidamisele 17 miljonit eurot).
PROJEKTIJUHTIMISE ÕPPETUND
Tule koos Eesti turundajate delegatsiooniga novembris Berliini! 22. novembril toimub seal konverents koos paljude põnevate esinejatega, 23. novembril külastame Saksa ettevõtteid, teiste seas Brandenburgi lennujaama. Brandenburgi ekskursiooni viib eesti keeles läbi Berliinis elav urbanist Regina Viljasaar.
Lisainfo ja Registreerimine: www.berliiniturunduskonverents.ee
Artikli autor: Ann Kruuk, Best Marketing International
