Autor: Helen Külaots • 31. mai 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Heidi Reinson: Neuroturunduse uuringuid hindavad need, kes on harjunud kampaaniaid eeltestima
Heidi Reinson
Kui neuroturunduse mõiste mõned aastad tagasi Eestis kanda kinnitas, taoti seda trummi kõvasti ja pidevalt. Sellest pidi saama turundajate parim tööriist ja tehnoloogiast läbi imbunud maailmas tavapärane meetod, mille abil lõpuks kliendikäitumise kood lahti muukida. Kuidas see seis nüüd ikkagi on? Miks pole neuroturunduse uuringud massidesse läinud? Teemast räägib neuroturunduse spetsialist, Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson.
Meeldetuletuseks neile, kes on vahepeal jõudnud ära unustada, mis selle paduteadusliku sõna taga peitub - tegemist on meetodiga, mis võimaldab uurida klientide alateadlikke reaktsioone ja nende põhjal käitumist ennustada. Brändid saavad selle abil teada, kuidas nende reklaam inimestele mõjub, kas tekitab positiivseid või negatiivseid seoseid ning vastavalt sellele saab oma kommunikatsiooni muuta.Neuroturunduse uuringud on kampaaniate eeltestimise efektiivseks tööriistaks. Nende läbiviimiseks on mitmeid variante: pilguseire, EEG, GSR, reaktsiooni aegade mõõtmine jne. Millist eelistada, sõltub kampaaniast ja eelarvest.
Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!
Liitu Bestmarketingi uudiskirjaga!