Eesti turg on nii väike, et selleks, et ellu jääda, tuleb vaadata välja

Siim Kabrits
Siim Kabrits

Kuidas välisturule minna? Kuidas viia konkurentsipunkt Eestist välja, et Eesti tootjad ei peaks ennast siseturul surnuks konkureerima ja siis odavalt oma ettevõtet välisfirmadele maha müüma? Küsimustele vastab mahe-väikeettevõtja Siim Kabrits.

Räägi palun kõigepealt pisut endast – kes sa oled, millega tegeled?

Minu igapäevategevuseks on ettevõtlus ja just suunatult Eestist välja. Kaks aastat tagasi võitsime oma ideega Arengufondi Eesti arenguideede konkursi ja sellest ajast saati olen lisaks ettevõtlusele edendanud ühte Eesti võimalikku arenguideed Organic Estonia.

Sa oled see mees, kes müüs eelmisel aastal Saksamaale ja Poola 500 tonni Eesti maheõuna ning tänu kellele on Eesti mustikate suurim ekspordimaa Jaapan?

Jah. Õuna kogus oli ligi 800 tonni. Jaapanisse ja Hiina olen mustikaid eksportinud. Aga minule lisaks oli veel 2 Eesti ettevõtet, kes sinna suunda marju ekspordivad.

Mida tähendab öko? Mida organic? Kui suur trend see ikkagi maailmas on ja miks?

Öko on eelkõige keskkonnamärgis. Organic ehk mahe on siiani olnud seotud toiduga, aga lisaks toidule on juurde tulemas mitmed uued suunad nagu turism, loodusfarmaatsia, kosmeetika, puit ja tekstiil. Rääkides põllumajandussaadustest on liited "mahe" ja "öko" ametlike kvaliteedinäitajatena võrdsed.

Organic toiduturu kasv maailmas on aastas üle 10% ja turumaht on lähenemas 100 miljardi euro piirile. Kui võrrelda seda Eesti toiduturu mahuga, siis organic toiduturu aastase kasvu maht ületab kordades Eesti toidu- ja joogituru aastase käibe mahtu (mis on ligi 1,5 miljardit eurot aastas). Kasvu põhjused on eelkõige seotud tarbija järjest suureneva sooviga saada teada, kust tuleb see toit, mida ta sööb. Mahestandardid nõuavad, et toidutoorme teekond oleks väga läbipaistev ja jälgitav.

Teine suur valdkond on seotud toidu turvalisega. Eriti Aasias on tunda, et inimesed ei usalda toitu. Lisaks on see toidukettide imago küsimus - mitte olla enam hinnaliider, vaid terviseliku toidu imagoliider, mis tagab selle, et mahetoodete letimeetreid tekib kohati juurde rohkem, kui tootjad suudavad pakkuda.

Sinu ettevõte Chaga toodab looduslikke toidulisandeid. Millised on sinu kui väiketootja peamised väljakutsed?

Kuna Eesti turg on väga väike, siis oleme kohe võtnud suuna Eestist välja. Välisturgudele minek on väga pikk protsess. Tuleb leida see oma unique selling point, et teistest eristuda.

Kui palju väiketootjatel Toiduliidust abi on?

Seni on Toiduliit peamiselt tegutsenud eestisiseselt, kuid viimasel ajal on ka rohkem ekspordiprojekte ette võetud. Eesti turg on nii väike, et selleks, et ellu jääda, tuleb vaadata välja. Kui oled välisfirma tütarfirma, siis ei ole ettevõtte jaoks nii oluline võibolla eksport, kuivõrd koduturul positsiooni hoidmine.

Millised on Eesti väiketootja eelised välismaal? Kuidas müüa oma kaubamärgi all tooteid kollegiaalse mõtteviisiga riikides?

Välismaal on toidu jälgitavus järjest olulisem küsimus - kust see algtoodang tuleb, milline on selle ettevõtte sotsiaalne vastutus, mõtteviis, kui puhas on keskkond, kus see toodang tehakse. Väikeettevõtetel on selline nunnu kuvand, mis läheb tarbijale korda.

Meie siseturg on nii väike, et meil ei teki kunagi piisavalt turundusraha, et teha lõpptoodete eksporti jõupositsioonilt. Ainuke võimalus on minna ettevõtte- ja kaubamärgikeskselt lähenemiselt üle puhta keskkonna kesksele lähenemisele. Kõik meie ettevõtted võiks rääkida meie puhtast keskkonnast, kus toode on toodetud.

Räägi palun oma välismaa-kogemustest. Mida tahab Euroopa tarbija, mida Aasia oma? Mida nad väärtustavad, millised on trendid? Mis sind üllatanud on?

See on kogemus on mul veel suhteliselt väike ja ka turg muutub. Aasias kasvab väga kiiresti müük läbi interneti. Näiteks ühet kindlat sorti bränditud õuna müüakse Singapuris isegi 15 eurot tükk. Aasia inimesed pööravad toidukvaliteedile väga rõhku ja see on ka põhjus, miks Austraalia ja Uus-Meremaa puhtast keskkonnast pärit toitude müük on edukas nii Singapuirs kui Hiinas. Mahe on nende jaoks kindel tõestus, et kogu tootmisprotsess on jälgitav. Aasias on Eesti Euroopa Liitu kuulumine eeliseks.

Saksamaal on suur erinevus Põhja ja Lõuna-Saksamaa tarbija käitumisel. Lõuna-Saksamaal on tunda Austria ja Šveitsi trende, kus perearstid laialdaselt soovitavad ravimtaimi. Mõlemas riigis on mahetooted väga kiiresti kasvav valdkond.  Mida rohkem on pakendi peal igasuguseid kvaliteedimärke, seda parem. Saksamaal on märgata, et mahesildiga tooteid on juba väga palju ka tava-supermarketis ja nende hinnavahe võrreldes mitte-mahetoodetega ei ole nii suur kui Eestis. Eelmisel aastal Poola Eesti maheõuna eksportides mainisid ka kõik suuremad Poola õunatööstused, kes Saksamaale õunamahla ekspordivad, et tavatoodangu kõrvale peavad nad ka mahetooteid tootma - see on nende Saksa klientide poolne surve.

Millised on Eesti väiketootja eelised kodumaal, konkureerides suurettevõtete siinsete filiaalidega? Kas suurtootja olemine on ikka veel eelis?

Euroopa ja maailma mõistes on kõik siinsed ettevõtted väikesed. Väiksusel on omad eelised ja ka miinused. Kõige rumalam on olla hall keskmine. Tuleb valida suund, kas olla väike ja paindlik või suur, millel on mahueelised. Väikese ettevõtte eeliseks on otsustamise kiirus ja paindlikkus.

Kuidas välisturule minna? Kuidas viia konkurentsipunkt Eestist välja, et Eesti tootjad ei peaks ennast siseturul surnuks konkureerima ja siis odavalt oma ettevõtet välisfirmadele maha müüma?

Ühelt poolt on meil puudu ambitsioonikusest, teisalt sisaldab igasugune oma tuttavalt mänguväljakult välja liikumine riski ebaõnnestuda.

Meie probleem on filiaalistumine – väga paljud siin tegutsevad ettevõtted on suurettevõtete filiaalid. See ongi ekspordiambitsiooni puudumise põhjus – suurettevõtte filiaali turundusjuht ei mõtle, kuidas oma toodet või teenust välismaale müüa.

Teisalt on meil oma individualistliku mõtteviisiga riigis lihtsam tegutseda, kuna mujal maailmas on ühiskonnad eelkõige kollegiaalse mõtteviisiga, kus ostuotsustes mängivad rolli teised tegurid.

Välja ei ole mõtet minna, kui ettevõte ei tee selgeks, mis on tema unique selling point ja kuida saada toode kaupluse riiulilt liikuma. Lihtsam on saada toode kaupluseriiulisse, kui riiulist kliendi ostukorvi.

Kui hea on Eesti toidu kvaliteet?

Õnneks on Eesti toidu kvaliteet liikumas jälle paremuse suunas, kuna toiduainetööstused on aru saanud, et tarbija jälgib, kui palju on tootesse lisatud e-aineid ja suhkruid. Odava toidu pakkumiselt on võetud suund kvaliteetse ja tervisliku toidu pakkumisele.

Aga Eesti toidu kiituseks tuleb öelda, et nii suurt vahet tava- ja mahetoidu vahel meil ei ole, kui paljudes teistes riikides. See on ka seadnud meile väikese väljakutse, kui me Eestis räägime, miks on mahetoit oluline. Erinevalt Hiinast ei puutu Eesti inimesed kokku probleemiga, kus nad ei julge poest toitu osta. Me ei taju, et toiduturvalisus on praktiline probleem paljudes Aasia riikides.

Millist kuvandit Eestist peaksime välismaal müüma? Mis on Eesti eelised võrreldes muu maailmaga? 

Keskkond, kus mingi toode tehakse või teenus osutatakse, on järjest olulisem. Kui puudub puhas õhk või vesi, siis on keeruline ette kujutada, et sellises keskkonnas kasvanud taimest võiks teha korraliku lõpptoote.

Eesti ei pritsi, erinevalt Soomest ja Rootsist, oma metsi kemikaalidega, kes seda osaliselt teevad. Erinevalt mõnest teisest Euroopa riigist on Eestis võimalik kõikjale metsas minna, meil on võrdlemisi tihedalt igal pool metsateed. Soome või Rootsiga võrreldes pääseme metsas peaaegu igale poole.

Meil on üks maailma puhtaima õhuga riike! Eesti ongi ökomaa – seda peaks rõhutama - see on meie uus „Teeme ära!“. Eesti tootjad võiks oma veebilehtedele panna puhta õhu baromeetrid – näidata, milline on õhupuhtus antud ajahetkel Tokyos, New Yorgis, Pekingis ja Tallinnas.

Meil on palju väärtusi, millest me ise veel arugi ei saa. Näiteks siin kasvanud maasikal on tugevam maitse, kuna meie karmid talved, kus päevavalgust vaid 4 tundi, ja meie suved, kus öö kestab 4 tundi, annavad siinsetele taimedele teatud erilised omadused.  

Sakslane ei saa aru, kui me ütleme, et meie toode on puhas. Ta saab aru, kui me ütleme, et 51% meie loodusest on organic.

Meile lihtsalt on antud looduse ja ajaloo kaudu rohkem, kui neile, keda me endist paremateks peame.

Üleskutse:

Siinsed väiketootjad võiksid ühineda Loomuliku Eesti ehk Organic Estonia mõttega - igaüks koos oma väikese kiiksuga. See oleks koostöö, mille allikaks on kollektiivne tuletis, mitte individuaalne leiutis. 

Kellel huvi, siis kirjutage krista.kulderknup@gmail.com

Rohkem infot: www.organicestonia.ee

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Jälgi Bestmarketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

SYNLAB Eesti otsib TURUNDUSSPETSIALISTI

SYNLAB Eesti OÜ

10. september 2017

Creatum otsib PROJEKTIJUHTI

CREATUM OÜ

27. august 2017

Äripäev otsib VEEBIDISAINERIT

Äripäev AS

24. august 2017