Virtuaalreaalsus ei tee halba lugu paremaks

Mervyn Ten Dam
Mervyn Ten Dam

Küsimustele vastab Kuldmuna digiþürii esimees Mervyn Ten Dam. Mervyn on Amsterdami ühe kuulsaima digiagentuuri Achtung! rajaja ja loovjuht. Ta on ise võitnud mainekaid auhindu (Cannes Lions, Eurobest) ja olnud ka Cannes Lionsi þürii liige.

Digitaalmaailma ümber on palju meediakära, räägitakse virtuaalreaalsusest ja tehisintellektist, aga igapäevaselt näeme ikka suhteliselt tavapäraseid kampaaniaid. Millised on Sinu arvates praegu trendid, mis reaalselt on ka massilised ja igapäevaselt rakendatavad?

Suurimaks trendiks on praegu inimlikkus – miski, mis puudutaks inimesi. Miski, mis läheks tehnoloogiast kaugemale selliselt, et see annaks inimestele lisaväärtust.

Endiselt on palju tehnoloogiakeskseid ideid, mis on tehtud lihtsalt tehnoloogia katsetamise pärast. Kuid head digitööd peaksid olema pigem inimkesksed. Alustuseks tuleb leida  lugu, mida rääkida ja alles siis sobivaim tehnoloogia selle loo jutustamiseks.

Virtuaalreaalsusesvõib teha mida iganes, pakkuda head ja halba lugu. Halb lugu ei lähe sellest paremaks, et see on VR-is!

Seega suurim trend digitaalmaailmas on tehnoloogia inimlikumaks muutmine, tehnoloogiale inimest täiendava rolli andmine.

Digitehnoloogia puhul ongi parim see, et kõik on võimalik! Hollandi Cannes’is meeletult auhindu võitnud Next Rembrandt on hea näide sellest. See töö võimaldab kahte asja: annab inimesele midagi, mida ta soovib (antud juhul kuulsa kunstniku uue kunstiteose) ning see saab teoks ainult tänu tehnoloogiale.

Enamasti keskendutakse paraku vaid tehnoloogiale endale, mitte sellele, mida sellega teha võiks.

Teine kuum teema on big data. WPP kontserni juht Martin Sorell on öelnud, et reklaamibürood peaksid kunstnike asemel palkama hoopis andmeteadlasi.

Ma ei usu sellesse! Inimestele kipuvad meeldima tuttavad asjad, mida nad teavad ja tunnevad. Big data pole viis, kuidas uutele tasanditele jõuda ja uut leiutada.

Loomeinimestelt eeldataksegi, et nad tuleksid selliste asjade peale, mille peale tavalised inimesed ei tule. Seda funktsiooni big data ei täida, inimaju on kreatiivsem.


Seega data peegeldab inimeste hetkekäitumist?

Just! Lihtne näide: 60ndatel tehti uurimus mähkmete kohta ja küsiti koduperenaistelt, et kas nad vahetaksid puuvillased mähkmed Pampersite vastu ja vastus oli 90% „ei, mitte kunagi“. Siiski tehti julge samm Pampersid müügile tuua ja see oli aegade edukaim turundusotsus. Inimesed ei tea, mida nad tahavad. Seepärast on vaja loomeinimesi, et aru saada, mida tarbijad võiksid tulevikus tahta.


Pampersi juhtumi puhul oleks data öelnud, et keegi ei taha ühekordseid mähkmeid.

Jah. Datat võib siiski edukalt kasutada loometööga paralleelselt. Näiteks eye-tracking pakub head võimalust paremini mõista, millele inimesed veebilehel tähelepanu pööravad.

Data abil saad kinnitada seda, mida juba tead, või välja tuua vigu. Datal ei tohiks lasta asju otsustada, küll aga on ta asjade parandamises omal kohal. Selleks, et sajaprotsendilist tulemust saavutada, on vaja inimmõistust, mitte datat. 


Milline on sinu vaatenurk A/B testimisele? Levinud meetod on luua hulk erinevaid loovlahendusi reklaamist ja lasta siis algoritmidel otsustada, mida kasutajatele näidata ja mis töötab kõige paremini.

Kasutame seda A/B testimist ka ise üsna sageli. Vahel on tulemused ootamatud, näiteks tegime testi ühe reklaami kaheversiooniga: üks pikem, teine lühem. Tavamõistus oleks soovitanud kasutada lühemat. Aga testi tulemuseks oli see, et pikem variant viis paremate tulemusteni kui lühem.

A/B testion hea kasutada ka klientide või ülemuste veenmisel. Kui ikka argumenteerida, et uuringute alusel on üks asi näiteks just sedamoodi, on raske vastu vaielda.

Inimesed usuvad pigem ratsionaalseid kui emotsionaalseid argumente, numbrid kaaluvad üles sellised emotsioonid nagu kaastunne või uudishimu.

KULDMUNA SEMINAR
16. märts 2017 Saku Suurhallis
Password 2017 konverentsi paralleelsessioon

Esinevad Kuldmuna þüriide esimehed:

  • Michael Conrad, Berlin School of Creative Leadership President (Saksamaa)
  • Mervyn Ten Dam, digiagentuuri Acthung asutaja ja loovjuht (Holland)
  • Matija Vujovic, disainiagentuuri Kitchen loovjuht (Tðehhi Vabariik)
  • Ralf Kostgeld, kommunikatsiooniagentuuri Renzen loovjuht (Ðveits)
  • Timo Kiuru, üritusturundusagentuuri The Unthinkable loovjuht (Soome)
  • näitavad oma töid
  • jagavad oma õppetunde
  • annavad nõu Eesti turundajatele (tuginedes Kuldmuna þüriis kogetule)

Osalustasu: 129 € + km

ETKALi liikme soodushind: 99 € + km

Registreerimise tähtaeg: reede, 10. märts

www.password.ee 

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Jälgi Bestmarketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Lindström is looking for a BRAND MANAGER

Lindström Group

09. juuni 2017

KindlustusEst Kindlustusmaakler otsib MÜÜGISTRATEEGI

TALENTOR ESTONIA / In Re OÜ

23. juuni 2017

Kaja

mai 2017