Eestlased ja spirituaalsus - miks see meid nii haarab?

Brändid võtavad aina enam sõna erinevate kogukondade eest. Kas teadsid, et spirituaalsusega tegelevaid inimesi on Eestis kordades rohkem kui kümme aastat tagasi? Millist rahulolu see inimestele pakub? Seoses läheneva Passwordi konverentsiga, mis seekord keskendub tarbijatele, uurime, miks hinge-vaimu teemad eestlasi nii paeluvad, ehkki religioon läheb meist suhteliselt suure kaarega mööda. Vaimse enesearengu populaarsusest räägivad Bliss Maja ja MTÜ Siddhayatan Estonia asutaja Kristjan Kann ning Holistika Instituudi juhataja Marina Paula Eberth.

Kristjan Kann
Kristjan Kann

Kristjan Kann, Bliss Maja ja MTÜ Siddhayatan Estonia asutaja

Kristjan osaleb Password konverentsil 16.03 tarbijatrendide vestlusringis ning räägib teemal "Esoteerika ja vaimsus". Password 2017 keskendub tarbijatele – nende käitumise analüüsimisele ja mõistmisele.  Vaata programmi siit

Miks ikkagi eestlane on spirituaalsem kui näiteks teised euroopa rahvad?

Spirituaalsuse teemad ja esoteerika on eestlastele lähedasemad kui mujal maailmas, sest me oleme tänu oma ajaloolisele taustale hetkel kõige vähem religioosne rahvas. Usklike jaoks on teatud maailmavaade ette kirjutatud ja selles olemas ka kindel jumal - tegelikkuses nad seda ei tea, kuid nad ise usuvad sellesse ja on sellega rahul. Nad usuvad nö valmistõde. Spirituaalsus on aga hoopis midagi muud, selleni jõuab inimene siis, kui ta pole rahul sellega, mis on, ja tunnistab, et on midagi, mida ta ei tea. Ta otsib midagi, mis on igavikuline ja piiritu, ta otsib tõde. Spirituaalne inimene on teadlikult vaimsuse teel.

Me oleme traditsioonilistest religioonidest kõrvale jäänud ning teatud ajaperioodil oli usk üldse tabuteema. Seetõttu on meil tekkinud põlvkond, kes ei tunnista ühte kindlat jumalat, vaid on avatud teistele asjadele.

Mida spirituaalsus täpsemalt tähendab?

Me kõik oleme vaimuinimesed, me kõik tahame olla õnnelikud ja otsime püsivat õnne ning heaolu. Vahe on selles, et kui sa ei ole sellest teadlik, siis otsid seda materiaalsest maailmast, kust seda aga ei leia. Kui sa ükskord aru saad, et endast väljaspoolt sa seda ei leia, siis võib juhtuda, et pöördud otsingutele iseenda sisse, su otsing muutub teadlikuks ja siis nimetatakse seda spirituaalsuseks.

Kohati tundub, et paljud tegelevad spirituaalsusega, sest see on trendikas. Kuidas seda kommenteerid?

Võib öelda, et eestlastel on tõesti suur huvi spirituaalsuse vastu, kuid sellega väga sügavuti tihti ei minda. Miks? Sest tõe otsimine, mida spirituaalne maailm pakub, ei ole sugugi kerge - see nõuab meie meelte tajudest väljapoole jõudmist. See aga omakorda eeldab tõsist pühendumist ja panustamist, mida enamus inimesi siiski teha ei suuda. Pole lihtne jõuda meie enda ego ja mõistuse keerdkäikudest väljapoole. Paljud lähevad lihtsalt moega kaasa. Üldiselt on trend selles suunas, et tõsiselt spirituaalsuse ja esoteerikaga tegelevate inimeste arv küll kasvab, kuid arvan, et on jõutud ka teatava küllastumise piirini, sest pakutakse tõesti kõike...ja enamus pakutavast ei suuda juhendada inimest esimeste märgatavate muutusteni iseendas ning tänu sellele kahjuks paljud (enamus) mingi aja möödudes ja katsetades siiski loobuvad.

Majanduses on vaimsusest ja joogast saanud multimiljoni äri - müügil on kõik võimalik, millega raha teha. Rohkest pakutavast on aina raskem leida seda enda jaoks õiget. Ja seda pakutavat lisandub iga päevaga.

Marina Paula Eberth
Marina Paula Eberth

Marina Paula Eberth, Holistika Instituudi juhataja

Keha-meele-hinge seoste teema on muutunud kordades populaarsemaks kui varem. 10 aastat tagasi oli selliseid enesearengule pühendatud koolitusi-kursuseid veel üsna vähe. Täna on sellega tegelevaid keskusi meie väikse Eesti kohta väga palju. Ka Holistika Instituut on edukalt kasvunud - kui 2007. aastal õppis instituudis korraga 36 inimest, siis täna ligineb see arv 200le.

Miks see nii on?

Mulle tundub, et see on asjade loomulik käik. Abraham Maslow vajaduste püramiid on reaalselt töötav skeem. Enam pole vaja oma füüsilise heaolu eest nii palju võidelda. Kui õnn ei seisne vaid selles, et meil on turvaline peavari ja toit iga päev laual, siis asuvad inimesed otsima võimalusi, kuidas elada veelgi õnnelikumat elu. Enesearengu koolitused, keha-meele-hinge seoste käsitlused ja erinevad praktikad pakuvad inimestele rohkelt võimalusi otsida oma õnne ja ka leida. Õnne ei otsita enam mitte jõukusest ja miljonitest pangaarvel, vaid headest suhetest, heast läbisaamisest iseenda ja teiste inimestega.

Milline on see inimtüüp, kes teie instituudis õpib?

Reeglina ei huvitu enesearengust vaid elu heidikud. Õppima tulevad need, kes saavad elus kenasti hakkama, kuid tunnevad ühel hetkel, et „miski on puudu“, ehkki kõik oleks nagu korras. Meie instituuti tulevad õppima inimesed, keda me hellitavalt nimetame „otsijateks“. Need on inimesed, kes küsivad endalt, kes ma olen, milline on minu eluülesanne, minu õige tee elus, miks ma käitun nii nagu ma käitun, mida ma saan teha, et olla oma elu peremees. Neid huvitab, et mida teha, et nende elu oleks parem, et pere ja kõigi teiste inimeste elu oleks parem.

Milliseid muutusi on toimunud vaimse tervise valdkonnas?

Ma olen väga rõõmus selle üle, et viimased aastakümned on lennutanud psühholoogia taevasse uue särava tähe – positiivse psühholoogia. Varem vaimse tervise valdkonnas kasutusel olevale skaalale, ebanormaalne – normaalne, on lisandunud uus dimensioon. Uuel skaalal on kolm osa: ebanormaalne – normaalne – optimaalne. Optimaalne on elu, kus on heaolu, rahulolu ja õnnetunnet, kuigi sealt ei puudu ka väljakutsed ja areng. See on elu, mida elatakse täiel rinnal, nautides (ka eluga kaasnevaid probleeme), tundes oma tugevaid külgi ja rakendades oma loomulikke andeid.

Meditsiinis liigub tähelepanu üha enam ennetustegevusele. Küsimuse „kuidas diagnoosida ja ravida haigusi?“ kõrval otsitakse vastuseid küsimusele „kuidas säilitada tervist?“. Sellest ongi tekkinud vajadus info järgi, mis aitaks inimesi muutuste tegemisel juba enne kui haigused jõuavad tekkida, muutes mitte ainult toitumist ja eluviisi, vaid tehes läbi psühholoogilisi muutusi, ka isiksuse tasandil.

Password 2017 konverents keskendub tarbijatele – nende käitumise analüüsimisele ja mõistmisele. Kui suured on käärid trendikate äärmuste ja massitarbija vahel tegelikult? Tule ja saad teada: www.password.ee

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Best Marketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

BB Finance Group otsib oma meeskonda turundusjuhti

Arista Executive Search

19. juuli 2018