Elanikkonna mobiilsus nõuab rahvastiku­statistika tegemisel uudset lähenemist

Statistikaameti peametoodik Ene-Margit Tiit vastab Mare Ainsaarele.

Mare Ainsaar väitis Best Marketingile antud intervjuus, et ta ei usu Statistikaameti rahvaarvu arvutamise indeksipõhisesse metoodikasse ega ka sellesse, et Eesti rahvaarv on viimastel aastatel kasvanud.

Lisatud joonisel on esitatud niihästi Statistikaameti (SA) indeksipõhiselt arvutatud rahvaarv, traditsiooniliselt arvutatud rahvaarv ja ka Rahvastikuregistri rahvaarv. Statistikaameti rahvaarv on Rahvastikuregistri rahvaarvust ca 3% (35 000–40 000) võrra väiksem, sest siin on rahvastikust välja arvatud nn surnud hinged, s.o isikud, kes on Eestist registreerimata lahkunud. Selle arvestuse metoodika tugineb nn elumärkide põhjal arvestatavatele indeksitele. Nagu näha, on Statistikaameti kahel meetodil arvutatud rahvaarvude vahe ca 0,2% (3000 inimest).

 

Rahvaarvu muutused on kõigil kolme meetodi puhul üsna ühesugused. Ka Rahvastikuregistri rahvaarv, mis arvutatakse täiesti traditsioonilisel viisil sünde-surmi ja registreeritud rännet arvestades, on viimase kahe aasta jooksul kasvanud. Kui võrrelda elanike arvu muutust Rahvastikuregistri andmetel ja Statistikaameti andmetel, siis on kuue aasta jooksul (2012–2016) Statistikaameti hinnangul rahvaarv kahanenud 7400 inimese võrra, Rahvastikuregistri rahvaarv aga 11700 inimese võrra. Erinevuse põhjuseks on tõenäoliselt tagasi pöördunud registreerimata lahkunud, kuid nende osatähtsus kogurändes on suhteliselt väike.

Soovitus Mare Ainsaarele: selleks, et näha rahvaarvu muutusi tradistioonilise arvestuse kohaselt, on kõige õigem vaadata Rahvastikuregistri andmeid, sest need rahvaarvu muutused on saadud traditsioonilisel viisil. Statistikaametil ei ole kahel viisil rahvaarvu arvutamine otstarbekas. Küll aga esitab Statistikaamet aasta alguse esialgse rahvaarvu mitte residentsuse indeksile tuginedes, vaid piirdudes traditsiooniliste arvutustega. Suurim probleem on see, et üksnes traditsiooniliste arvutuste tulemusena ei saa me teada registreerimata lahkunute arvu (mis on Eestis mõnel ajaperioodil olnud üsna suur), aga ka mitte registreerimata lahkunud Eesti elanike arvu, kes kodumaale naasevad. See arv on viimasel ajal tasapisi suurenenud. Rea aastate jooksul need vead kuhjuvad ja siis muutuvad traditsiooniliselt arvutatud rahvaarvud juba märgatavalt ekslikuks.

Statistikaameti „udupeen“ indeks ehk mis on residentsuse indeks

Kuna taasiseseisvumisest peale Eestis riigist lahkumist administratiivsete meetoditega ei kontrollita, on siit aastate jooksul lahkunud mitukümmend tuhat inimest ilma, et nad oma lahkumist oleksid ametlikult rahvastikuregistris registreerinud. Päris usaldusväärseid tulemusi rahvaarvu kohta ei anna tänapäeval ka rahvaloendus, sest osa inimestest on nii liikuvad, et nende loendamine ei õnnestu, osa inimesi aga (mingil saladuslikul põhjusel) lihtsalt hoidub loendamisest, kuigi see on kohustuslik.

Et siiski teada saada, kui palju inimesi Eestis tegelikult elab, töötas Statistikaamet selleks välja nn indeksipõhine metoodika. Oma loendustepõhist rahvaarvu täpsustavad teisedki riigid mitmel moel. Eestis pakkus selleks võimaluse väga hea registrite süsteem. Eestis jõuavad registrisse niihästi arstivisiidid kui ka retseptidega ostetavad ravimid, töötasud, koolis ja lasteaias käimine, kõikvõimalikud abirahad ja toetused, seaduserikkumised ja palju muudki.

Kõiki neid andmeid – anonümiseeritud kujul, st konkreetse isikuga seostamata – saab kasutada ka Statistikaamet. Aasta jooksul tekkinud märge (või ka mitu märget) mingis registris on isiku elumärk (selle nimetuse võtsime kasutusele sarnase probleemiga tegeleva iiri teadlase Dunne järgi). Elumärkide põhjal arvutatakse vastavalt mudelile, mis arvestab ka elumärkide  kaalukust, igale Rahvastikuregistri andmetel Eestis elavale või siin elanud inimesele anonüümne residentsuse indeks. See indeks näitab tõenäosust, et isik tegelikult siin elab. Selle indeksi täpsust kontrolliti statistikameetodite abil mitme aasta jooksul ja võeti rahvastikuarvestuses kasutusele 2015. aastal.

Indeksi abil täpsustatakse ka rändeandmeid. Eestist lahkunute hulka arvatakse isikud, kes üle-eelmisel aastal olid Eesti elanikud ja eelmisel aastal mitte. Siia saabunuteks loetakse isikud, keda üle-eelmisel aastal Eestis ei olnud, aga eelmisel aastal oli. Rände arvutamisel võetakse arvesse ka võimalust, et mõningaid Eesti teenuseid saab kasutada ka välismaal viibides.

Niiviisi õnnestub täpsustada tavapäraselt registreeritud rändeandmeid, mida arvestatakse esimese prioriteedina, lisades neile registreerimata rände andmed.

Autor: Statistikaameti peametoodik Ene-Margit Tiit 

Loe ka: Oleme 25 aastat olnud riik, kust inimesed ära lähevad

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Jälgi Bestmarketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

INZMO otsib TURUNDUSJUHTI

INZMO Kindlustusmaakler OÜ

06. august 2017