Paar mõtet Eesti brändist ja selle emotsioonidest

Emotsioonid digimaailmas
Emotsioonid digimaailmas

Tanja Kriger ja Heidi Reinson Kantar Emorist arutlevad selle üle, milliseid emotsioone tuleks Eesti brändiga seostada ja miks tuleb erilist tähelepanu pöörata detailidele ja sümbolitele.

Turunduse- ja reklaamiinimeste jaoks ei ole vaja pikalt tõestada, et emotsioonid on tarbija mõjutamisel olulised. Seda, mida head müügimehed on sajandeid teadnud, on tänaseks välja selgitanud ka psühholoogid ja neuroteadlased – emotsioonid on meie otsuste peamised suunajad. Emotsioonid aitavad meil infot meelde jätta, seoseid õppida ning seeläbi varasema läbielatu põhjal otsuseid vastu võtta. „Mõistuse“ hääl jääb vaid järelduste tegemiseks.

Brändide loomise ja arendamise puhul ei piisa aga ainult emotsioonide tekitamisest, vaid oluline on ka sel teekonnal otsustada, milliseid emotsioone tahame oma brändiga seostada. Jätkates Hando artiklis toodud mõtteid on oluline rõhutada, et kuigi eristumine ja emotsioonide tekitamine on iga brändi jaoks oluline, ei ole emotsiooniks siinkohal see kõnekeelne „emotsionaalsus“ (mida väljendada nutu, naeru või vihapursetena). Kõik brändid ei ole mässajad, ärritajad, vastuolulised. Edukad brändid ei ole alati selle sõna otseses mõttes põnevad, vahel on nad esmapilgul mõneti igavad. Meenub näiteks täiesti igava logo ja looga Möverpicki jäätis. Samuti Audi – kõnekeele tähenduses ei ütleks, et tegemist on „emotsionaalse“ brändiga, ometi tekitab Audi kommunikatsioon tugevaid emotsiooni. Ühe Eesti näitena võib välja tuua pealtnäha minimalistlikult igavavõitu disainiga LUMI kosmeetikasarja, mis Kantar Emori uuringutes eristub selge ja tugeva kuvandiga. Emotsioonidel on palju värvivarjuneid ja vahel on mõned neist ka hallid.

Emotsioone on raske, pea võimatu, sõnadega väljendada. Seetõttu peab appi võtma sümbolite keele. Üheks EDMi poolt välja pakutud sambaks, millele Eesti bränd tugineb, on loodus. Nagu Hando ka oma artiklis humoorikalt viitas, selle oleks võinud ka klaasikese konjaki (või lausa brändi!) kõrvale välja mõelda. Aga milline see Eesti loodus siis on? Millist pildikeelt ja milliseid looduse sümboleid peaksime me Eestit tutvustades kasutama? Erinevad looduspildid, vaated, detailid tekitavad väga erinevaid assotsiatsioone ning nende piltide puhul on erinevus milleski muus, kui ainult aastaajas. Sama küsimus kehtib ka tehnoloogias – teise samba kohta, millele Eesti bränd tugineb. Kas e-Eesti aitab inimestel avastada ja saavutada või hoopis oma turvalisse maailma taanduda? Või on see hoopis puhas fun? Milliste sümbolite ja visuaalse lahendusega peaks e-Eestit tutvustama ning mis on need emotsioonid, mis kasutajas tekivad? Selle välja mõtlemiseks ja välja töötamiseks peaks ilmselt olema kaine.

Tugevate brändide tunnusjooneks on ühtne keel üle kanalite ning loo ja sümbolite kokkukõlamine. Detailsust ja sümboleid ei tohiks brändide puhul kindlasti alahinnata. Nende sümbolite alla kuuluvad ka näiteks fondid ja muu disainerite „tilu-lilu.“ Hando nimetab seda „kõigest vundamendiks.“ Aga nii ehituse kui brändinduse kontekstis on väljend „kõigest vundament“ oksüümoron. Soovime tiimile jõudu tööle ja jääme huviga uut aastat ootama!

Detailide tähtsus kommunikatsioonis, näited:

Detailide tähtsus kommunikatsioonis
Detailide tähtsus kommunikatsioonis
Detailide tähtsus kommunikatsioonis
Detailide tähtsus kommunikatsioonis

Tanja Kriger ja Heidi Reinson, Kantar Emor

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Best Marketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

BB Finance Group otsib oma meeskonda turundusjuhti

Arista Executive Search

19. juuli 2018