Ükski tervisliku toidu tootja Eestis pole Google'i otsingus esilehel

Vaid kolmandik eestimaalastest usub, et tänane toidutööstus pakub tervislikku valikut. Samas tunnistab 59% meist, et proovib sagedamini tervislikumalt toituda. Seda fakti ilmestab ka asjaolu, et ainuüksi tervisliku toitumise märksõnaga otsitakse Google’i vahendusel infot keskmiselt 3000 korda kuus. Siiani ei ole aga ükski toiduainetootja ega -edasimüüja kindlustanud endale tervisliku toidu teemal kohta Google’i otsingutulemuste esilehel. 2016. aastal Baltikumis läbiviidud Prosumer ehk tarbimisliidrite kohta käivatest uuringutest selguvad mõned lihtsad tõed, mille abil on võimalik toiduteadlike tarbijate usaldust võita.

1. Kuhu liigub tootearendus? Mida rohkem ja kiiremini toiduteadlikkus kasvab, seda rohkem vaadatakse brändide poole, kes suudavad pakkuda ootustele vastavaid tooteid. Sõelast ei lasta läbi ka kiirtoidu sektorit. Kui juba praegu muretseb 7 inimest 10st toidus sisalduvate tehislike ainete mõju pärast tervisele ning 6 inimest 10st on otsustanud GMO-toitudest loobuda, siis mis hoiakud valitsevad aasta või kahe pärast? Loomulikult ei muutu keskmise tarbija ostuvalik üle öö, aga nii kiirelt ei liigu ilmselt ka tootearendus.

2. Ebatervislik toitumine kui nr 1 terviserisk. Perearstid räägivad juba mõnda aega, et alkoholi ja tubaka kõrval on tõusvaks terviseriskiks vale toitumine. Väitega, et just toit on üldise tervise säilitamisel sama efektiivne kui ravimid, nõustub ka 78% eestimaalastest. Kuid mis see tervislik toitumine tarbijate meelest siis on? 67% usub, et piiravad eridieedid, nagu veganism või paleo ei ole põhjendatud ning võtmesõnaks on mõõdukas kõigesöömine. Samas 61% eestimaalastest on seisukohal, et kõige suurem tervise vaenlane on suhkur ning juba pooled meist on suhkrutarbimist oma igapäevatoidus teadlikult vähendanud.

Kalevi turundusdirektori Anne Tääkre sõnul on toiduteadlikkuse tõus Eesti toiduainetööstusele hea uudis. “Meie saame toota ja müüa ainult selliseid tooteid, mida tarbija soovib. Ebatervislik toitumine on kindlasti suur risk inimese tervisele ja sellega saab igaüks eelkõige ise tegeleda. Tootjal on omalt poolt võimalik pakkuda tervislikke valikuid ja nendest tarbijat teavitada. Uute toodete väljatöötamisel arvestame rangelt koostisainete tervislikkusega, lisandina kasutame pähkleid, seemneid, naturaalseid marju jne, mis annavad maiustusele ka lisaväärtuse,” sõnab Tääkre.

3. Isutab kohaliku järele. Ei ole uudis, et soov linnast maale elama, puhkama või vaba aega nautima minna on tõusev trend. Sama maaläheduse ja loodusliku ihalus paistab silma ka tarbijate valikute puhul ostukorvi kokkupanekul. Lausa niivõrd, et 63% meist on nõus kohaliku toodangu eest rohkem maksma ning ligi pooled eelistavad oma toiduaineid osta otse kohalikult tootjalt. Guugeldades leiab päris palju toredaid tootjaid ja tarbijaid ühendavaid algatusi. Siinkohal on ka suurkettidel hea võimalus kaupluste sise- ja üldkommunikatsioonis kohalike tootjate valikut senisest paremini esile tuua, et pikas perspektiivis rongist mitte maha jääda. Samuti võiks ehk e-kaubanduse tootekategooriasse ilmuda filter “kohalik”.

Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Arro toob välja 2011. aastal alguse saanud “Talu toidab” näite kui eduka kohalikke väiketootjaid ja tarbijaid ühendava projekti. “Paljudes Rimi kauplustes on eraldi talutoodete müügiala, kus me pakume kohalike mahe- ja väiketootjate kaupa. Väiketootjate toodang on leidnud kindla koha tarbijate ostukorvis ning tarbijate hulk, kes eelistavad just kohalikke väiketootjaid, aina kasvab. Tegemist on mugava alternatiiviga talust kohapealt toidu ostmisele,” ütleb Arro.

4. Võtame õhtusöögiks aega! Meil on kõigil alati liiga vähe aega. Brändid tõttavad siin appi ja annavad nõu, kuidas ühte, teist või kolmandat kiiremini teha, et jääks rohkem aega oluliste asjadega tegelemiseks. Aga mis need olulised asjad on? Kas sinna hulka võiks kuuluda ka toidu valmistamine ning õhtusöök pere ja sõprade seltsis või peaks needki olema kiiresti tehtavad? Ligi pooled eestimaalastest arvavad, et enamik nende toidukordi möödub kiirustades ning tegelikult tahaksid nad aja maha võtta, et toitu ja söögiaega rohkem nautida. Ning koguni 86% on arvamusel, et vähemalt üks toidukord päevas tuleks mööda saata pere ringis.

5. Foodie generatsiooni uued mängureeglid. 45% inimestest vanuses 18–34 aastat peab end tõeliseks gurmaaniks, kellele on oluline toidu maitsmine ja valmistamine. Lausa 41% selles vanuses eestimaalastest naudib toidukaupade ostmist. Ühtlasi on foodie generatsioon rohkem teadlik veinidest ning eksootilistest toitudest. Näiteks 32% neist valiks seksi asemel nauditava õhtusöögi restoranis. Kuidas toiduainetööstus ning jaeketid lõõmavast toidukirest osa saavad? Esimesed sammud gurmeevaliku pakkumisel on erinevatel jaekettidel juba tehtud, kuid mis edasi? Sageli peitub võti sarnaste huvidega inimeste ühendamises. Sisuturunduslikust aspektist vaadates kõlaks näiteks Rimi Gurmee kokakool päris hästi, kuna vaid 2% eestimaalastest osaleb vähemalt mõni kord aastas kokanduskursustel, samas kui globaalselt teeb seda 37 riigi tulemuste põhjal 10%.

Artikkel põhineb 2016. aastal Idea Groupi poolt kolmes Balti riigis läbi viidud Prosumer uuringul “The Future of Food”. Lisaks hetkeolukorra kaardistusele võimaldab uuring prosumerite ehk tarbimisliidrite kaudu hinnata tarbimishoiakute tulevikusuundi.

Prosumer uuringute seeriasse kuulub kokku 6 uuringut järgmistel teemadel: keha ja tervislikkus, aeg, elutempo ja kiirustamine, brändide roll ühiskonnas, toitumine, haridus ning raha ja pangandus. Täpsemalt saab uuringutega tutvuda www.ideagroup.ee/prosumer-uuringud/

Mauri Sööt
Idea Groupi uuringute juht

Osale arutelus

ERROR: Object template SessionInfo is missing!

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Best Marketingi sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

BAUHOF otsib TURUNDUSANALÜÜTIKUT

Bauhof Group AS

26. juuli 2018